Neil on hästi arenenud kompimismeel. Nad kompivad suu lähedal ja mujal kehal olevate karvakestega. Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole. Närvisüsteem on ämblikulaadsetel kõhtmine. Suurem juhtimiskeskus on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju paikneb söögitoru kohal ning tema ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate meeleelundite signaale. Silmi on erinevatel ämblikulaadsetel üks kuni viis paari. Paljud pinnases elavad lestad aga on hoopis pimedad. Silmad on tüübilt lihtsilmad. Nägemisvõime on neil piiratud ning nad tajuvad vaid valguse muutumist ja liikumist. 2. Toitumine Ämblikulaadsed elavad küllaltki varjatult ja enamik on röövtoidulised, kes kütivad väiksemaid selgrootuid
välisskelett. See looma rühm on oma nime saanud lüliliste jäsemete järgi. Neil on mitmeid elupaiku meres; järvedes; jõgedes; metsadest; põldudelt; mullast ning isegi taimedest ja teistest loomadest. 3 Ämblikulaadsed Närvisüsteem Nagu kõigil selgrootutel on ka ämblikulaadsetel kõhtmine närvisüsteem. Mingit kindlapiirilist keskust nagu seda on inimese peaaju, neil pole. Suurem "juhtimiskeskus" on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju, mis paikneb söögitoru kohal, ei tegele kogu looma elutegevuse kontrolliga, vaid hoopis pea piirkonnas asuvate meeleelundite signaalide töötlemisega. Siin asub kaks paarilist keskust, välimiste ja sisemiste silmade jaoks eraldi, mis tegelevad silmadest tuleva informatsiooni töötlemise ja tõlgendamisega. Sigimine Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga
annaabi.ee 
