Võrdle: Ema kastis lilli terve hommiku. Lilli kastis ema terve hommiku. Terve hommiku kastis ema lilli. Lause lõpus on verb siis, kui : 1. On eituslause: Tavaliselt ma putru ei söö. 2. On küsilause: Mida te täna rääkisite? 3. Hüüdlause: Ma sulle alles näitan! Lause algul on verb siis, kui: 1. Üldküsilauses: Oled sa täna minuga? 2. Hüüdlauses: Küll sa oled tubli! 3. Käsklauses: Katsu sa täna laisk olla! SIDENDID Sidendid liigituvad: 1. Rinnastavad (rindlausetes): ja, ning, ega, ehk, või, kuid, ent, vaid nende sidesõnade ette tavaliselt koma ei panda. 2. Alistavad (põimlausetes): et, kui, kuna, sest, kuni, ehkki, nagu, justkui, sellepärast et, sellest hoolimata et nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma. 3. Siduvad ase- ja määrsõnad Kes, mis, kumb, kus, kuhu, millal, milleks, mistarvis, mistõttu, kuidas Nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma. LIITLAUSE
*kasutatakse koolonit(:),kui osa lausest selgitab eelneva osalausega väljendatud mõtet.(nt.Õpetajale meeldis Priit väga:ta oli korralik ja õppis hästi.Enam ei olnud midagi oodata:Godot oli jäänud haigeks.)*Mõttekriipsu(-)selljuhul,kui soovitakse järgnevat osalauset erit esile tõsta.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata-Godot on ju haige.Priit oli korralik ja õppis hästi-ta meeldis õpetajale väga.)*Semikoolonit(;)kasutatakse rindlausetes mille osalaused on ise liitlaused ja üksteisega suhteliselt nõrgalt seotud ja kus komal on muid funktsioone.(nt.Kevadel ehitati kasvuhoone,et lastel oleks tomatit ja kurki;kartuleid pandi nii palju maha,et neid jätkuks üle talve;põrsa võtmise üle peeti veel aru. Põimlauses on alati üks osalause,mis onteistest tähtsam,seda osalauset nim.pealauseks.Teised osalaused mida kasutatakse kõrvallauseteks on talle alistatud st nad kuuluvad pealause koosseisu mingi lauseliikmena(v.a öeldisena)
annaabi.ee 
