i. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendi kohad ühe ning pooled teise süst.i alusel. Igal valijal on kaks häält. Eesti riigikogu valimissüst - kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Erakonnad koostavad üleriigilised valimisnimekirja, mis on suletud tüüpi ja ringkondade nimekirjad, mis on avatud tüüpi. Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häälte lugemisvooruga. 1. voorus arvut välja iga rindkonna lihtkvoot, mille saamiseks jagatakse valimisrindkonnas kehtivate hääletussedelite summa valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2. voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata
2.Üksiku ülekantava hääle meetod a)Valija järjestab kandidaadid Kui kandidaat ületab kvoodi,saab sisse jata ülejäänud hääled jaotatakse laiali tea valijate 2. eelistusele b)paneb rohkem valima isikute kui partei poolt c)Ainult kasutusel Maltas või Iirimaal Hübriidne(segatud)valimissüsteem-segasüsteem.Segu mõlemast.Pool parlamenti valitakse proportsionaalsuse,pool majoritaarsuse põhimõttel.NT:Saksa,Leedu,Itaalia, 1.Majoritaarse rõhuasetusega variant a)Valijal 2 häält-üks rindkonna,teine partei nimekirjale b)pool parlamendi kohtadest ringkondade nimekirja järgi majoritaarsuse põhimõttel,teine pool suletud c)kaks süsteemi eraldiseisvad ja ei kompenseeri teineteise puudujääke. NT.Leedu ja Läti 2.Proportsionaalse rõhuasetusega variant a)sama pm mis eelmisel,kui prop. Süsteem kompenseerib majoritaarse puudujäägid. Kui majoritaarses kogutakse rohkem hääli, siis saab partei juurde lisakohti. NT.Saksa
annaabi.ee 
