Tagajärjed on traagilised, alates arenguhäiretest kuni surmani. RLSi diagnoositakse kõige sagedamini imikutel, kes on 3 kuni 8 kuused (suuremaid lapsi pigem lüüakse, kui raputatakse), kuid riskirühmaks loetakse kuni 2aastaseid lapsi. RLS põhjustajaks võib olla ükskõik kes - vanaemad, sugulased, lapsehoidjad, õed-vennad. Keskmiselt 60-70% raputajatest on mehed. Lisaks ajuverejooksudele võib lapsel esineda „pajuoksa“ luumurde, mis sageli jäävad märkamata. Ka rindkerevigastused (roidemurrud) ei ole väliselt tuvastatavad. Kui last raputatakse või tiritakse kätest, võib kahjustuda kasvuplaat ja jäseme kasv peetub. Sageli avastatakse need vigastused juhuslikult röntgenülesvõttel. Mida hilisem on diagnoos, seda halvem on lapse prognoos. RLSi ohvritest 1/3 sureb, 1/3 jääb püsiva puudega ning 1/3 taastub rahuldavalt. Lastest, kes arsti poole pöördudes on komatoosses seisundis, sureb kuni 60% . Sageli kujuneb raputamise järel püsiv nägemispuue,
................................................................... 450 33. Vigastuste tekkimise mehhanismid .......................................................................................... 462 33.1. Vigastuste põhjused........................................................................................................... 463 34. Peataumad ................................................................................................................................ 479 35. Rindkerevigastused .................................................................................................................. 495 36. Kõhutrauma .............................................................................................................................. 508 37. Vaagnavigastused ..................................................................................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................
annaabi.ee 
