pleuralestmete vahele. Iseseisva haigusena esineb väga harva, kuid võib eelneda eksudatiivsele pleuriidile. Sageli põevad haiged seda püstijalu olles haigusest teadmatuses ning avastavad selle, kui pöörduvad arsti poole aina süveneva nõrkuse ja halvenema enesetunde tõttu. Infektsiooni võivad tekitada bakterid, mis satuvad kopsukelmetele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma). Kuiva pleuriidi teket saab seostada: tuberkuloosiga, rindkeretraumaga, kopsupõletiku, kopsuinfarktiga, kopsuvähiga. (Kristman 1978.) Peamine sümptom pleuriit on terav, torkivat valu rinnus. See valu võib mõjutada õlgadele ja seljale ka, kuid sageli on ühel pool rinnus vaid. Isiku pleuriit hakkab aevastama, köha, ja kasutamise pinnapealne hingamine tõttu põhjustatud valu sügav hingamine. Patsientidel sageli kirjeldatud pidev valu, mis võivad erineda igavus koos põhjuseks põletik. Kui kuiv
teab kuidas hinnatakse vigastuse raskust ja selle tagajärgi, teab kiirabi poolt rakendatavaid meetmeid rindkerevigastuste korral, teab milline transportimise vahend valida patsiendile. Pilt 35.1. Lõikehaav rindkeres Üldine sissejuhatus Umbes 10%-l kõigist traumaga patsientidest ja 75%-l kõigist polütraumaga patsientidest esineb rindkerevigastus, kusjuures 50% surmaga lõppevatest õnnetustest on seotud rindkeretraumaga. Rindkerevigastusega kaasnevat kaelavigastust esineb harvem. Kui on tegu vägivalla kasutamisega teis(t)e poolt või iseenda kallal (suitsiidikatsed), tuleb sageli arvestada penetreerivate vigastusega. Rindkeretrauma letaalsuseks märgitakse kirjanduses 62%, 495 penetreeriva südamevigastuse letaalsuseks 88%. Rindkeretraumade korral on kuni 20% juhtudest paralleelselt haaratud ka kõhu piirkond. Nüride vigastuste korral esineb sageli olukorra valesti hindamist ning vigastuste mõju
annaabi.ee 
