Üllataval kombel jäigi ka 17 saj. Alguse Rootsi- Poola sõdadest ning 17 saj. Keksel oli osa sellest veel täiesti elamiskõlbulik. Aastatel 1656-1661 peetud Vene-Rootsi sõja algul vallutasid linnuse venelased, 1658.a. Vallutasid rootslased selle tagasi. Linnuse hoidmiseks ei olnud jõudu ja Rootsi väeülem ooberst Glasenapp käskis selle õhku lasta. Sellest ajast on linnus varemeis. 1944.a septembris keskel kulges Punaarmee ja Saksa armee rindjoon Võrtsjärve lõunatipust piki Väikest- Emajõge lõunasse Läti piirini. Saksa poolel olid siis kaitses väegrupp Nord 18.armee 28, armeekorpuse 14. Luftwaffe väli- ja 30 jalaväediviis. Punaarmee poolel ründasid 3. Balti rinde 67. armee laskekorpused. Sakslastele oli rindelõigu hoidmine oluline, sest see võimaldas saksa vägedele Eestist läbi Edela-Eesti maitsi lahkuda. 18-22. septembrini peeti Väikesel Emajõel ägedaid lahinguid. Valga langes 19. septembril, kuid
Kokku kestis lahing 10 kuud ja selle käigus sai surma ligi miljon inimest ja ostsustavat läbimurret ei saavutatud. Somme`i lahing oli Pr-Ing põhjalikult ette valmistatud pealetungioperatsioon Saksamaa vastu, kus esmakordselt kasutati tanke. Surma sai selle lahinguga umbes 1.3 miljonit meest. Kokkuvõtteks ei liikunud piir peaaegu üldse. Olulisemad sündmused sõjategevuses idarindel. Idarindel sõdisid enamasti Saksamaa, Austria-Ungari Venemaa vastu. Seal toimus manööversõda püsiv rindjoon puudus, lahingutegevus toimus laial rindel. Olukord muutus kiirelt ja ootamatult. Venemaa oli Austria- Ungari vastu edukam, kui Saksamaa vastu. Suuremad lahingud olid Gumbinneni juures, kus edukam oli vene armee. Saksamaal valiti uus juhtkond ja selle juhtimisel saatis edu Saksamaad. Oliline oli Galiitsia operatsioon, kus sõdisid omavahel Venemaa ja Austria-Ungari, kus saatis edu Venemaad. 1915 saatis edu Grolice
annaabi.ee 
