Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi sõja edasist käiku. Kogu lääner pealetungi tagasi, purustades tekkis positsioonisõda e Vene armee ning sundides neid kaevikusõda, rindepikkus oli 720km. Ida-Preisim lahkuma. Joseph Joffre- Pr armee ülemjuhataja. 1915 Ypres’i lahing (22.04). Antandi Gorlice lahing (02.05). riikide väed proovisid läbi murda Saksamaa proovis otsustada lääner, see ei läinud läbi. Sakslased sõja saatust idarindel, kuhu piirdusid läänerindel kaitsega. 22.04 koondati 54% Keskriikide kasutasid sakslased lahingus kloori jõududest, eesmärk oli Vene
vastu ning koos Austria-Ungariga Vene väed purustada. Selles plaanis aga oli üks väga suur lünk- eeldati, et Suurbritannia ei sekku ja jääb neutraalseks. I Maailmasõjas üritas Saksamaa seda plaani ellu viia. Sõjasündmused 1914 02.08. okupeerisid sakslased Luksemburgi ja sisenesid kaks nädalat hiljem Belgiasse, kus takerdusid, sest seal on arvukaid kindlusi. "Piirilahing" 21-25 august- rindepikkus oli 250 km. Sakslased saavutasid ülekaaluka võidu, muutusid liiga optimistlikuks ja saatsid osa vägesid Pariisi peale. Prantslased organiseerisid patriootliku vastupanu ja suutsid minna üle vastupealetungile. Kaks päeva hiljem alustasid prantslased pealetungi. 5-12 septembrini toimus lahing Marne´i jõel, mille prantslased võitsid. Nurjus sakslaste välksõjaplaan ja kogu läänerinde pikkuses Sveitsist kuni Põhjamereni mindi üle kaeviku- ehk positsioonisõjale.
annaabi.ee 
