Treffneri gümnaasiumis ja läks edasi õppima ka ülikooli. Sealt suunati ta aga Valga 3. Üksikjalaväepataljoni, kust ta suunati edasi Tondi sõjakooli. Aasta peale teenistust astus ta Sõjakooli ohvitseride klassi. Seal omandas ta lipniku auastme. 1941. aastal viidi Riipalu 22. Eesti Terriotoriaalse Laskurkorpusega Venemaale, kuid ta põgenes Punaarmeest ja jõudis 1942. aastal tagasi eestisse. Peale seda astus ta Saksa sõjaväkke. Samal aastal sai ta 36. Kaitse Rindepataljoni ülemaks, kellena ta võitles ka Stalingradi rindel. Edasi sai temast kompaniiülem ja pataljonikomandör Eesti SS-Leegionis ja järmisest aastas määrati ta 20. Eesti SS-relvagrenaderidiviisi 45. Eesti Vabatahtlike Rügemendi „Estland“ pataljoni- ja rügemendiülemaks. Riipalu osales mitmes lahingus Eesti pinnal. 23. augustil 1944. aastal pälvis Riipalu Raudristi Rüütliristi osalemise eest Auvere lahingus, kus ta oma rügemendiga
diversioonigruppidest, punaaktivistide interneerimine, endise riigipiiri valvamine ning vahiteenistuse korraldamine ühendusteedel, sildadel, tööstusettevõtetes ja teistel sõjaliselt oluliselt objektidel. Allutatud Eesti Omavalitsuse kaudu Saksa sõjaväe- ja politseivõimudele. Sinna kuulus 44 000 inimest, järk-järgult vähenes. Ida- ja politseipataljonid: Anti korraldus luua eesti vabatahtlikest julgestusgrupid, mis said hiljem tuntuks kui idapataljonide nime all. Organiseeriti kuus rindepataljoni ja üks tagavarapataljon, millest käis aja jooksul läbi umbes 5500 vabatahtlikku. Esialgselt kasutati idapataljone valve- ja julgeolekuteenistuseks armee lähitagalas, kuid hiljem rakendati neid lahingutes Leningradi ja Novgorodi ruumis. Politseipataljonid: Kogu Ostlandi Riigikomissariaadis moodustati kaitsemeeskondi ehk politseipataljone. Need kuulusid kohalike Saksa politseijuhtide alluvusse- Vahiteenistus, partisanide-vastaseks võitluseks
annaabi.ee 
