Kui nad saavad eedeni juustu, siis nad samuti arvavad jälle, et midagi läheb halvasti. Nad on terve päeva pideva tule all, see aga ajab nekrutid hulluks. Mitmed neid märatsevad ja tahavad kaevikust põgeneda, Paul üritab neid takistada. Nad peksavad nekruteid, et neile mõistus pähe tagasi saada, mõne seovad isegi kinni. IV. Nekrutite hukkumine. Pidevalt on rünnak ja vasturünnak. Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on tunne, et tahaks kohati neile noortele peksa anda, aga samas ka jälle sülle võtta ja neid hoida, et nad nii lollid on. V. Tagalas. Paul ütleb, et rinde jubedus kaob, kui nad talle selja keeravad. Kui keegi sureb, siis öeldakse, et viskas vedru välja. Mehed teevad nalja, sest muidu nad ei peaks enam vastu. Aga huumor muutub iga kuuga sapisemaks
Kui nad saavad eedeni juustu, siis nad samuti arvavad jälle, et midagi läheb halvasti. Nad on terve päeva pideva tule all, see aga ajab nekrutid hulluks. Mitmed neid märatsevad ja tahavad kaevikust põgeneda, Paul üritab neid takistada. Nad peksavad nekruteid, et neile mõistus pähe tagasi saada, mõne seovad isegi kinni. IV. Nekrutite hukkumine. Pidevalt on rünnak ja vasturünnak. Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on tunne, et tahaks kohati neile noortele peksa anda, aga samas ka jälle sülle võtta ja neid hoida, et nad nii lollid on. V.Tagalas. Paul ütleb, et rinde jubedus kaob, kui nad talle selja keeravad. Kui keegi sureb, siis öeldakse, et viskas vedru välja. Mehed teevad nalja, sest muidu nai ei peaks enam vastu. Aga huumor muutub iga kuuga sapisemaks. Mehed näevad ühe naise plakatit, see ajab nad hulluks
midagi. Kuskil sai keegi suure tabamuse ning hobuste metsik kisa ajab talupoeg Deteringi närvi, ta tahab lausa ise neile hobustele lõpu peale teha, lõpuks tehakse see siiski tema eest. Neid rünnatakse gaasiga, kõik paluvad enda mõtetes, et gaasimask ometi peaks, et see poleks vigastatud, mehed on närvilised. Nekrutite hukkumine. Pidevalt on rünnak ja vasturünnak. Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on tunne, et tahaks kohati neile noortele peksa anda, aga samas ka jälle sülle võtta ja neid hoida, et nad nii lollid on. Taas rindel. Halastamatu tapatöö. Jõudes taas rindele, peavad nad paraadi keisri ees. Mehed arutavad selle üle, kuidas saab üks riik teise üle sõda kuulutuda.Mehed mõistavad, et tavalise sõduri rollis on lihttöölised, rikkad sinna ei tule. Hakkab jälle lahing.
Juba siis torkas silma kirjaniku hea psühholoogilise analüüsi oskus. Jutustusega ,,Näoga näo poole" tuli Tsõngõz Ajtmatovi loomingusse sõjateema (1957). Jutustus on Seide kujunemislugu: algul oli tema jaoks tähtis omada meest ja lapsi, töötada nagu kõik. Siis läks nees sõtta. Seejärel põgenes rindelt ja hakkas end varjama. Algul suhtus Seide sellesse mõistvalt. Ent siis sai selgeks, et mees varastas rindemehe lese, kolme lapse ema vasika. Siitpeale Seide enam mehe juurde peidikusse toitu tooma ja musta pesu ära viima ei tule; kui tuleb, siis selleks, et väljendada oma põlgust. Jutustust ,,Dzamilja" (1958) nimetas Louis Aragon maailma ilusamaks armastuslooks. Kohe ilmumise järel algas ,,Dzamilja" ülemaailmne elu. 1963 määrati T. Ajtmatovile nelja jutustust sisaldava kogu (kogumikus oli kai ,,Dzamilja" ja jutustus ,,Esimene õpetaja" 96) eest Lenini Preemia. 1963 ilmus
annaabi.ee 
