htm) 1.2. Sõja-aastad ning selle mõjutused 1916. aastal, kui Remarque oli vaid 18-aastane, sai ta mobilisatsioonikutse. Peale neljakuulist väljaõpet saadeti poisid sõtta. Võideldes läänerindel Saksamaa armees, sai alles ellu astunud mees mitmeid korda vigastada. Uued tuuled hakkasid puhuma siis, kui 1919. aastal sai Remarque'st rindemeestest õppurite ühenduse presidendiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque, http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt) Pärast Esimest maailmasõda jätkas Remarque õpinguid ja tegi juhutöid(http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=10616). Ometi ei suutnud Remarque peale sõda enam samaviisi oma elu elada. Kõik tundus naeruväärne ja peaaegu ebareaalne pärast läbielatut
Siiski ei tähenda ka see veel meistriks saamist, kuna esialgu ei oska ta omandatud teadmisi tööpraktikasse juurutada ning juhtuvad tööalased prohmakad. Siiski Tait areneb. Tema kasv jätkub, ta teeb sisukaid ratsionaliseerimiettepanekuid (töölised peaksid enda peale võtma ka osa remondimehe tööd, kuna see aitaks vältida tööseisakuid; Tair paneb ette organiseerida kutseringi, mida juhataks ühiskondlikel alustel mõni kommunist), värbab kodukülast uusi, endistest rindemeestest töölisi, hakkab vabal ajal lugema romaanide asemel järjest rohkem erialast kirjandust, lahutab jätkumalt oma lauludega kollektiivi meelt ning käib koos teistega oma klassiteadlikkuse tõstmiseks hoolsalt teatris. Ta pälvib alguses Latifa sõbranna, seejärel Latifa armastuse. Ent see pole veel kõik. Romaani lõpus jääb Tairi (teose alguses mahajäänud) brigaad (aasta lõpul) ka tormi ajal tööle ning Tair sooritab töökangelasteo: ta parandab katkiläinud kaabli,
annaabi.ee 
