Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab
Lehtpuude kahjustused on suuremad siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). Metsa mõju sademetele Metsas jõuab maapinnale oluliselt vähem sademeid, kui lagedal alal. Osa sademetest peetakse kinni puistu võrastikus. Sademete kinnipidamisvõime on metsadel väga erinev, sõltudes puuliigist, puistu tihedusest, metsa vanusest, aastaajast, rindelisusest jne. Puuliigi puhul on oluline võra tihedus, reeglina on valgusnõudlikel puuliikidel hõredam võra kui varjutaluvatel liikidel (nt männi ja kuuse võra). Vanus – noored ja keskealised puistud peavad sademeid kinni kõige efektiivsemalt, vanemad puistud on hõredamad ja sademete kinnipidamisvõime väheneb. Aastaaeg – see on oluline suvehaljaste puude puhul, sest kinnipeetav sademete hulk on otseselt
annaabi.ee 
