Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega. Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi. Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu,
horisontaalstruktuur; b) rindelisus; c)kasvukoht; kasvukohaolenevuse tõttu on taimekooslused keskkonnaindikaatorid. RINNE taimekoosluse vertikaalstruktuuri osa ja moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu,- põõsa, - puhma ja samblarinnet. Puurindel võidakse eristada esimest ja teis rennet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinanst kuni rennet moodustavate taimede ülemsie pinnani ja nii kõikide rinnete puhul. Taimede rindelise esinemise tingib nende erinev nõudlus päevavalguse osas, mis põhjust. erinevused taimede kõrgusest ja määrab nende kasvu iseloomu. Maapealsele rindelisusele vastab maa-alune. Ka seal eristatakse mitut rennet- I- Puude juures; II põõsaste juured; III- rohttaimede ja puhmaste juured; IV- kõdu. Rinnete ulatust mõõdetakse maa pinnast kuni juurte maksimaalse sügavuseni.. Mikrotsönoos- taimekoosluse väikesepinnaline osa, mis moodustub koosluse mitmest omavahel
horisontaalstruktuur b) rindelisus. c) kasvukoht; Kasvukohaolenevuse tõttu on taimekooslused keskkonnaindikaatorid. Rinne on taimekoosluse vertikaalstruktuuri osa ja moodustub taimedest, millede lehestik on enam- vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindel võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani ja nii kõikide rinnete puhul. Taimede rindelise esinemise tingib nende erinev nõudlus päikesevalguse osas, mis põhjustab erinevused taimede kõrguses ning määrab nende kasvu iseloomu. Taimede rindeline kasvamine võimaldab ka kasvupinna palju ratsionaalsemat kasutust. Kui kõigil taimedel oleks ühesugune kõrgus ja nende juured tungiksid samale sügavusele, siis mahuks pinnaühikule palju vähem taimi. Maapealsele rindelisusele vastandub maa-alune. Ka seal eristatakse mitu rinnet: I puude juured, II
annaabi.ee 
