käiks sellest, kuidas ma oma vanematekodu otsin. Minda rohkem ma lugesin, seda rohkem ma tahtsin teada, kus Ernsti vanemad on, kas nad on surnud või mitte. Ernstil oli järjekindel ja ei kaotanud lootust, teda ei heidutanud see, et teda jooksutati ühest infoallikast teise ja pidevalt sai ebakindlaid vastuseid. Teose lõpus sai ta siiski teada, et ta vanemad on elus ja sellest teadmisest talle piisas. Ernsti tungiv soov leida oma vanemaid viib ta otsingute käigus kokku mitme rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga. Elisabethi isa on koonduslaagris. Ernst armub tüdrukusse. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abiellusid. Ernst võttis ühe päeva puhkusele lisaks, niiet tal oli 15 päeva puhkust. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta
sõdib Nõukogude Liidu territooriumil. Ta on Wehrmachti ridades sõdinud juba kaks aastat. Ernst on mitmest kohustuslikust sõjapuhkusest rindeolukorra halvenemise tõttu ilma jäänud. Lõpuks saab ta endale 14-päevase puhkuse. Saksamaal vanematekodu otsides näeb ta pommitatud Saksa linnu, samuti on hävinud tema kodumaja ning vanemad on teadmata kadunud. Ernsti tungiv soov leida oma vanemaid viib ta otsingute käigus kokku mitme rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga, kelle isa on koonduslaagris. Ernst armub tüdrukusse ja toimub kiire sõjalaulatus. Ernsti päevad tsiviilisikuna kutsuvad temas esile kehtiva korra vihkamise (mis tegelikult on juba hoopis varem tekkinud) ja veendumise jätkuva sõja mõttetuses, mis juba on praktiliselt kaotatud. Ernst ei saagi oma vanematest midagi kindlat teada. 15 päeva möödudes (ühe päeva on ta lisaks võtnud) naaseb ta oma rügemendi juurde Nõukogude Liidu territooriumil