võeti kasutusele kuulipilduja ja rajati kaitserajatisi. See sai mõistagi toimuda ainult industriaalühiskonnas.Tekkisid ka uued väeliigid: lennu, tanki ja õhukaitsesuurtükivägi. Esimesed õhurünnakud tehti tsepeliinidega, mille leiutas krahv Zeppelin. Alles 1917.aastal asendati need pommituslennukitega. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: lahingutele maismaal ja merel lisandus õhurünnak, mis kaotas varasema ettekujutuse rindejoonest. Õhurünnakuga sai purustusi tekitada nii tagalas kui linnadele. Kolmemõõtmelisuses kaotati ka vahe sõjaväe ja tsiviilelanikkonna vahel, mille tõttu oli sõda eriti kõikehõlvam. Tänu sõjale võeti kõik leiutised kiiresti kasutusele ja näiteks autode tootmine suurenes 5 korda. Esimeses maailmasõjas muutus jõudude vahekord oluliselt, näiteks enne võlgu olnud Ameerika Ühendriigid olid nüüd majanduslikult üks tugevamaid. See sellepärast, et kaotused olid väiksemad
juurde kuulub ka romaan „Must obelisk“. Mitmed romaanid on kirjutatud mina-vormis. 1940ndatest tulevad teised teemad, märksõnadeks on koonduslaagrite õudused, pagulus ja üksikisiku vastupanu. Seda teemat käsitlevad „Armasta oma ligimest“, „Triumfikaar“, „Elusäde“, „Lissaboni öö“. „Elusäde“ on pühendatud tema õele, räägib sellest, kuidas ollakse valmis end ohverdama. On ka veel romaan „Aeg antud elada, aeg antud surra“; mis räägib II MS rindejoonest, oli ka mõjuv romaan, kandev mõte oli sellest, mida mõtleb humaanne inimene sõjatingimustes. „Taeval ei ole soosikuid“ – surm ei ole ainult sõja ja vägivallaga seotud. Viimaseks romaaniks jääb „Varjud paradiisis“, mis räägib pagulasteemadel. Tema loomingu puhul on välja toodud, et kuigi kirjutab palju vägivallast, siis Remarque’i seiskohalt ei ole inimese vaenlaseks mitte teine inimene, vaid hoopis surm. Samas on Remarque end määratlenud sõjaka patsifistina
annaabi.ee 
