NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV Õpilane Nikolai Rimski-Korsakov · Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus "Võimsasse rühma". · Sündis 18. märtsil 1844. aastal vene linnas Tihvin · Suri 21. juuni 1908. aastal Elulugu · Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. · Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. · Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. · Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja- Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning...
Mihhail Ivanovits Glinka (1804-1857) Liina Kokk Kristiina Moosel Ingrid Tagel 11.B Mihhail Ivanovits Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka Elukäik Elukäik Mõjutused · Tchaikovsky · Rimsky-Korsakov · Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed:
teise sümfoonia loomisega. Seda saatis esietendusel täielik ebaedu, kuid Franz Liszt korraldas selle esituse ka 1880. aastal Saksamaal, mis tõi Borodinile ka veidi kuulsust väljaspool Venemaad. 1869. aastal alustas Borodin Vene lugulauludel põhineva oopei "Vürst Igor" loomist, mida peeti tema olulisemaiks teoseks. Helilooja kirjutas seda suure töökoormuse tõttu ligi 20 aastat. Ooperi viimistlesid lõplikult pärast Borodini surma Nikolai Rimsky-Korsakov ja Alexander Glazunov. Kuigi Borodinit tuntakse peamiselt meisterliku heliloojana, teenis ta elatist keemikuna ja teenis ka selles vallas palju tunnustust. Selle tõttu ei olnud ta eriti viljakas helilooja nagu paljud tema eakaaslased. Tema kirjutatud on sümfooniline pilt "Kesk-Aasias", kaks keelpillikvartetti ning hulk laule. Ta alustas oma eluajal ka kolmanda sümfoonia loomist, kuid see jäi tema eluaja jooksul lõpetamata, hiljem lõpetas ka selle Glazunov. Borodin suri 27
1. Milliste eri stiilide mõjutusi võib leida Stravinski muusikas? Too näiteid Vene rahvamuusika, mida iseloomistab folkloor ja rahvuslikkus (nt ballett “Petruška”); neoklassitsistlik periood, milles võttis eeskujuks klassikalise muusika žanre ja vorme (nt ballett “Pulcinella” või ooper “Elupõletaja tähelend”); ameerika periood, milles valminud teosed on saanud mõjutust jazz-muusikast, teostes esineb kristlike sümboleid (nt “Ebony Concerto”, “Kuningas Oidipus” 2. Nimeta Gershwini helikeele iseloomulikem joon , mille poolest oli helilooja muusikaajaloos esimene. Too näiteid Gershwin üritas ühendada sümfoonilist muusikat jazziga. Nt “Rapshody in blue”. Kasutas puhkpillide mängimisel jazzile omaseid võtteid. 3. Too näiteid Stravinski „Kevadpühitsuse” uuenduslikkusest. Uus oli etendus väga segane, esines loomalike olendite tõmblusi, balleti ega tantsuteosega ei os...
THÉODORE GÉRICAULT ,,Méduse'i parv" ; kukkus hobuselt TIZIAN ,,Urbino Venus" TOULOUSE-LAUTREC ,,Moulin Rouge" ; ,,Divan Japonaise" ; ,,Artistid. Benant oma kabarees" TURNER ,,Lumetorm" ; ,,Matused merel" VAN GOGH ,,Põld küpressiga" ; ,,Keskpäevauinak" VASSILI KANDINSKY ,,Must põiming" ; ,,Kompostitsioon VI" ; Münchenis kõige rohkem töid VERMEER ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" ; ,,Neiu lugemas kirja" ; 30 maali elu jooksul WINTERHALTER (Franz Xavier) ,,Madame Rimsky-Korsakov" Orsay muuseum,Pariis Uue Luigekivi loss Baieri kuningas LUDWIG II Eklektika- erinevate kunstistiilide mehhaaniline liitmine Plagiaat-loomevargus Kits odav kunstikaup, odavale ostjaskonnale suunatud Akt un nu, une nue Rocaille rokokoo (kivikribu) ABRAKTSIONISM e nonfiguraalne e esemetu Kandinski, Malevits BARBIZONI KOOLKOND Millet, T.Rousseau, Dupre, Corot FOVISM Matisse HOLLANDI KOOLKOND Vermeer, Rembrandt
Later he withdrew from conducting as there was a need to be active in several other fields: Director and Professor of the Tallinn Conservatoire (1933-1940 and 1941-1944); Chairman of the Estonian Singers’ League; member of the management of the Academic Society of Estonian Musicians, and several other occupations. His repertoire as a conductor included symphonies of Haydn, Mozart, Beethoven, Tchaikovsky, Scriabin and Glazunov, works by Richard Strauss, Wagner, Grieg, Rimsky-Korsakov and others. Vocal-symphonic works: the Requiems of Mozart and Cherubini; The Creation by Haydn, St. Paul by Mendelssohn and several others. As 1 Õhtuleht 9 Sept. 1997. an opera conductor he conducted Tannhäuser by Wagner, Othello by Verdi, Prince Igor by Borodin, etc. Aavik as a conductor was appreciated due to his quiet character, politeness to all with whom he had to work with and his attention to details. At the same time he was
annaabi.ee 
