dumist sisepoliitikas (selle asemel improvisatsioon), laveerimist pahem- ning parem- poolsete vahel, silmakirjatsemist ja valetamist ning vähest otsustavust tegutse- mises; passiivsust opositsiooni mahasurumisel, natsionalistlike ja separatistlike, nõukogude- ning sotsialismivastaste jõudude ohjeldamisel ja läänelike väärtuste (õigusriik, eraomand, inimõigused), mis olid kattevarjuks USA juhitud globalisee- rimisele, “kunstlikul” juurutamisel; partei (põhiseaduse 6. paragrahvi kaotamine) ja nõukogude likvideerimist, armee laostamist, KGB ignoreerimist jms, mis kõik viis perestroika destruktiivsesse faasi, kus ülideržaava lagunes ning Gorbatšov jäi oma ametist ilma. Perestroikaaja välispoliitika peamiseks negatiivseks tulemiks peab Rõžkov endise üliriigi taandumist teisejärgulisse rolli (selles on süüdi ka “provokaator” Ševardnadze) ja bipolaarse maailma kadumist ning USA mõju kasvu
remate sõdade ajal (1806, 1812, 1854 da talurahvaülestõusudes Liivi sõja ajal 1855) kutsuti regulaararmee toeks (15581583). Tõepärase legendi järgi kokku ka maakaitsevägi. sõdisid eestlased ka kuningas Gustav II Adolfi vägedes Euroopa kuulsatel la- Tänapäevasele sõjaväe komplektee- hinguväljadel aastail 16301632. rimisele mindi Venemaal üle alles 1874. aastal, mil kehtestati üldine sõ- Patriootilisi tundeid võib näha võitluses javäekohustus ning lühendati teenis- idavaenlase vastu, eriti Põhjasõja ajal, tusaega keskmiselt viie aasta peale. mil Rootsi kuninga Karl XII vägede ri- Üldine sõjaväekohustus püsis kuni
annaabi.ee 
