Arutlus Hädakaitsepiirid ei ole selged Eesti karistusseadustikus on väga hea termin nagu ,,hädakaitse". Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ja ,,kaitse". Inimene peab olema hädas, mis nõuab tal leida moodust enda või teise isiku kaitseks. On selge, et hädakaitsel peavad olema ka teatud piirid, mida ei tohi ületada. Hädakaitsepiiride ületamisel on tegu juba seaduse rikumisega, mis võib lõppeda vanglakaristusega. Minu arvates hädakaitsepiirid Eesti karistusseadustikus pole selgelt välja kirjutatud, kuid ilmselt on enamikule inimestele selge kus need piirid algavad ja lõpevad. Kui keegi murrab öösel minu majja teatud kavatsustega ja mina satun neile peale minul ei jää muud üle kui hakkata ennast kaitsma. Mina võin enda ja oma lähedaste kaitsmise tagajärjel inimese
lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist. Lepingupooltel tuleks arvestada ka, et erakorralise ülesütlemise õigusest ei saa poolte kokkuleppel loobuda. Kui lepingupooled on erakorralise ülesütlemis õiguse lepingus välistanud, on antud kokkulepe tühine ja poolte vahel rakendamisele ei kuulu. Kui üks lepingupool rikub VÕS § 631 tulenevaid kohustusi on tegemist üksnes kohustuste rikumisega, mis ei too kaasa ülesütlemise tühisust vaid õiguskaitsevahendite kohaldamise õiguse. Kuna käsundi täitmine eeldab isiklikku tegevust, st käsundi täitmist ei saa üle anda kolmandale isikule, on käsunduslepingu üheks lõpetamise aluseks lepingupoole surm. Kui sureb käsundiandja, siis käsundusleping ei lõppe, tulenevalt VÕS § 632 lg 1. Käsunduslepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle pärijatele, seda muidugi juhul, kui pärijad võtavad pärandvara vastu.