säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Selliste lastide hulka kuuluvad näiteks liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad. Puu- ja juurviljade vedu sõltub nende valmimise ajast ja on seega hooajaline. Kõige enam veetakse puu- ja juurvilju jaanuari- ja maikuus. Lastide riknemise põhjusteks on: 1) lastid sisaldavad suurel hulgal vett, mis soodustab lastides aktiivset bakterite ja hallituse teket 2) kiiresti riknevates lastides toimuvad füsioloogilised ja biokeemilised protsessid, mis mõjutab nende keemilist koostist, mis omakorda põhjustab maitse- ja toiteomaduste halvenemist ja isegi kadumist. Peamiselt transporditakse kiiresti riknevaid laste külmutuslaevadega või spetsiaalsetes külmkonteinerites. Külmutuslaeva trümmid on varustatud külmutusradiaatoritega ja soojusisolatsiooniga. Lastiluugid on külmakadude vähendamiseks on mõõtmetelt väikesed.
puuviljade valmimise ajast. Veo kõrgeperiood langed jaanuari- ja maikuusse, kui lõunapoolkeral, mis annab suurema osa maailma puuviljasaagist, on küpsemise ja saagi koristamise aeg. Kiiresti riknevate lastide riknemisel on kaks põhjust. Esiteks, need lastid sisaldavad suurel hulgal vett, milles on lahustunud mikroorganismide poolt kergesti omastatavad orgaanilised ained, seepärast arenevad sellistes lastides aktiivselt bakterid ja hallitus. Teiseks, kiiresti riknevates lastides toimuvad füsioloogilised ja biokeemilised protsessid, mille tagajärjel muutub nende keemiline koostis. Keemilise koostise muutus aga põhjustab maitse- ja toiteomaduste halvenemist või isegi kadu. Reeglina veetakse kiiresti riknevaid laste külmutuslaevades. Nende laevade trümmid on varustatud külmutusradiaatoritega ja soojusisolatsiooniga. Lastimisluukide mõõtmed on külmakadude vähendamiseks väikesed. Praegusel
annaabi.ee 
