materjalide jagamiseks, rikkumisele kaasa aitama ning vastutama sekundaarvastutuse alusel? Lisaks on ebaselge, kas ettevõtte aitab rikkumisele kaasa lihtsalt luues tarkvara, mida on võimalik kasutada üksnes rikkuvaks tegevuseks või kas ettevõte on rikkumise eest vastutav ainult siis, kui tarkvara esmane kasutusviis on kavandatult rikkuv. Samuti on võimalik, et teenusepakkuja osaleb rikkumises ainult siis, kui oluline osa lõppkasutajatest kasutab tehnoloogiat rikkuval eesmärgil. Sellisel juhul tekib aga jälle küsimus, kui suur hulk kasutajaid peab osalema rikkuvas tegevuses, et see moodustaks olulise osa kliendibaasist. Need on põhilised problemaatilised küsimused sekundaarvastutuse doktriini kohta ja võiks arvata, et kohus oma otsustega või seadusandlus on igaühele neist selgelt ja üheselt vastanud. Siiski on seadus siinkohal ebamäärane. Jääb selgusetuks, millal esineb sekundaarvastutus
Ausus! subjektiivne kriteerium Aus kauplemine objektiivne kriteerium, heade kaubandustavade järgimine. Koostöö lepingu pooled peavad omavahel tegema koostööd, mis on vajalik selle lepingu saavutamiseks. Leping on alati omavaheline võlasuhe. Mõistlikkus mida samas olukorras hea usu põhimõttel peetakse mõistlikuks. Laenamine keegi annab teisele mingi asja ja teisel tekib kohustus see tagasi maksta. Õiguste kuritarvitamise keeld oma õigusi ei tohi teostada seadust rikkuval moel, eesmärgiks ei tohi olla teisele kahju tekitamine. Lepingutruudus Rebus sic stantibus asjaolude nii olles ja pacta sunt servana kokkulepped on täitmiseks Usalduspõhimõte poolte kokkulepe, eeldatakse, et nagu leping on sõlmitud, siis seda muuta saab vaid samade põhiliste lepingupoolte poolt. Dispositsioon lepingupooled võivad ise kokku leppida, mistahes asjas, kui see ei lähe seadusega vastuollu.
annaabi.ee 
