· Pürgimine ühtsuse poole · Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalised sõjaväed, üleminek sõjaväekohustusele · Ametnikkonna suur võim (teeb kogu töö ära) Kultuuriline ühtsus MERKANTILISM Esimene uusaja majandusteooria, mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistid lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt samastasid nad rikkusegi rahaga. Peamiseks raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Colbert, kes piiras mitmete välismaa kaupade
Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. Merkantilsm Esimene uusaja majandusteooria, mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistide õpetus peegeldus eeskätt kaubanduse suurt osakaalu nii kesk kui ka varauusaja majanduselus. Merkantilistis lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt sastasid nad rikkusegi rahaga. Valitses seisukoht, et riik saab rikkaks siis, kui välismaalt võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Louis XIV ajal Prantsusmaa finantse juhtinud Jean Baptiste Colbert. Suuremal või vähemalt määral rakendasid merkantilismi kõik Euroopa riigid, eriti 17.sajandil.
annaabi.ee 
