Franz Joseph Haydn 1732- 1809 Lapsepõlv Sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau alevis. Ta oli kaks venda, Michael Hayden ja Johann Evangelist Haydn. Michael oli tunnustatud helilooja ja Johann kiidetud tenorilaulja. Tema isa, Mathias Hayden, oli tõllassepp. Ta armastas muusikat väga ning mängis ka harfi. Tema ema, Maria Haydn, töötas kohaliku rikkuri kokana. Haydni perekond armastas muusikat. Tema lapsepõlv oli raske ning kohati karm. Juba kuue aastasena laulis ta Viini Püha Stefani katedraali laulukooris, kust sai Haydn ka koolihariduse. Andeka õpilasena võeti teda tihti ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus Haydn 17. aastaselt häälemurde tõttu. Häälemurdele järgnes pillimehetöö tantsusaalides. Peale seda töötas Haydn ka pikemat aega kelnerina. Täiskasvanuiga
ei puutu teise riigi tegemistesse. Kastaaliasse pääsemiseks peavad kasvandikud juba lapseeas üles näitama erakordset annet. Tee Kastaaliasse ei ole sugugi mitte lihtne, aga kui Kastaalias mõne eksimuse teed ning Kasvatusameti ootusi ei õigusta, ei ole sealt lahkumises midagi keerulist, õpilane lihtsalt kõrvaldatakse süsteemist. Teoses on käsitletud eliidi eraldumise probleemi. Nimelt õppis Kastaalias paar aastat ka välisilmast pärit rikkuri poeg Plino Designori, kes seal elades ja õppides omandas kiiresti Kastaalia kombed, jäädes siiski seotuks välismaailmaga. Kui aga tuli aeg Kastaaliast lõplikult lahkuda ning ülikooli astuda, jäi Plino kahe maailma vahele, oskamata Kastaaliast saadud teadmisi rakendada omakasupüüdlike ja materialistlike inimeste seas. Meditatsiooniharjutused jäid unarusse ning Plino muutus üha õnnetumaks. Viimast korda Kastaaliaga kokku puutudes oli temast saanud õnnetu ning pankrotistunud
Kui proovida inimeste praegust maailmavaadet ühe lausega kokku võtta, võiks selleks valida ,,raha eest saab kõike". Minu aravates ei pea see aga üldsegi paika. Neid asju, mida raha eest ei saa, on palju rohkem, kui neid, mida saab. Kõige vähem saab raha eest osta õnne raha eest saab seda vaid kaotada. Mida rohkem on inimesel raha, seda rohkem on tal muresid. Raha ja selle eest ostetud vara tahab hoidmist, tihti muudab see rikkuri ka kahtlustavaks ja ta ei usalda enam kedagi. Lisaks tekkib samasugune hasart, nagu kasiinodes: inimene riskib üha rohkem, et ainult suurendada taskus kõlisevate müntide hulka. Tihti on ka nii, et mida rohkem meil midagi on, seda vähem me tahame seda jagada, nii võib tihti märgata, kuidas just rahakad vanad mehed kusagilt Skandinaaviast vinguvad siin meie hindade üle, mis loomulikult on nende omadest kordi madalamad. Aga alati tahaks ju odavamalt!
Abramovits- millised isiklikud tegurid viisid ta edule? Roman Abramovits (sündinud 24. oktoobril 1966) on Venemaalt pärit miljardär, keda on hinnatud maailma rikkuselt 51. inimeseks. Ta ei armasta avalikke esinemisi ega meedia tähelepanu (nii ei olnud mitte ühelgi telekanalil ega ajalehel kuni 1999. aastani isegi tema fotot), kuid raamatu ,,Abramovits miljardär ei kusagilt" autorid Dominic Midgley ja Chris Hutchins on pärast pikaajalist uurimistegevust suutnud välja kaevata piisavalt infot, et anda ülevaade selle avalikust elust kõrvale hoidva mehe kujunemisest selleks, kes ta täna on. Abramovitsi vanemad Irina ja Arkadi Abramovits elasid Komi pealinnas Sõktõvkaris, kuid oma esimest poega läks naine sünnitama hoopis Saratovisse oma ema juurde. Seal linnas on aegade jooksul sündinud palju kirjanikke, mõtlejaid, lauljaid ja dirigente ning seetõttu peavad venelased seal ilmale tulnuid õnnetähe all sündinuiks. Kuid ...
Kui proovida inimeste praegust maailmavaadet ühe lausega kokku võtta, võiks selleks valida ,,raha eest saab kõike". Minu aravates ei pea see aga üldsegi paika. Neid asju, mida raha eest ei saa, on palju rohkem, kui neid, mida saab. Kõige vähem saab raha eest osta õnne raha eest saab seda vaid kaotada. Mida rohkem on inimesel raha, seda rohkem on tal muresid. Raha ja selle eest ostetud vara tahab hoidmist, tihti muudab see rikkuri ka kahtlustavaks ja ta ei usalda enam kedagi. Lisaks tekkib samasugune hasart, nagu kasiinodes: inimene riskib üha rohkem, et ainult suurendada taskus kõlisevate müntide hulka. Tihti on ka nii, et mida rohkem meil midagi on, seda vähem me tahame seda jagada, nii võib tihti märgata, kuidas just rahakad vanad mehed kusagilt Skandinaaviast vinguvad siin meie hindade üle, mis loomulikult on nende omadest kordi madalamad. Aga alati tahaks ju odavamalt!
annaabi.ee 
