missuguses ulatuses võivad sellisel juhul tekkida? Mittesoorituskonditsioone on kokku seitse. Kõige tähtsam neist on rikkumiskonditsioon (§ 1037 lg 1). RK kohaldamise eeldused: esiteks võlgnik rikub võlausaldaja mingit õigust, nt omand, valdus vm, rikkumine võib seisneda käsutamises, kasutamises, äratarvitamises jne. Teiseks võlgnik peab olema rikkumise tagajärjel rikastunud. Kohtupraktikas on ka juhtumeid, kus rikkumiskonditsiooni on kohaldatud. Näiteks võlgnik kasutab võlausaldaja asja ilma õigusliku aluseta – 3-2-1-46-09, 3-2-1-123-05, 3-2-1-136-05. Rikkumiskonditsiooni võib kohaldada ka siis, kui üks inimene käsutab kellegi asja ilma loata – 3-2-1-51-11, 3-2-1-175-15. 3-2-1-1-15, kus RK pidas rikkumiskonditsiooni kohaldamist võimalikuks ka juhul, kus ilma lepinguta ja omavoliliselt oli kasutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuseid.
Ta ei ole rikkunud ühtegi oma kohustust (poleks ka saanud B-le teatada, kuna B oli ära). B on rikastunud vaid 300 euro ulatuses A poolt makstud kogusummast, kuna ülejäänud oleks ta saanud tasaarveldada (kuid nüüd on ta enda nõue ühistu vastu muutunud väärtusetuks). Seega saaks A B-lt alusetu rikastumise alusel tagasi nõuda 300 eurot ( 1024 lg 4). Omaette küsimus on see, kas rakendada soorituskonditsiooni või rikkumiskonditsiooni? J.L.: vaieldav. Hüvitise ülempiiriks on ühelt poolt tehtud kulutused (sest muidu oleks tegemist juba tasu nõudmisega!), teiselt poolt soodustatu rikastumine (sest muidu poleks enam tegemist alusetu rikastumisega!). 49. Mille poolest erinevad õigustamatu KAA, ekslik teise isiku asja ajamine ja teise isiku asja lubamatu ajamine? Õigustamatu asjaajamise puhul on tegemist ehtsa KAA-ga, kus esinevad 1018 lõikest 1 nimetatud obli-
annaabi.ee 
