teatud viisil, kuid ei teinud seda. Hüvitise nõudmisel on olulised ka kahju tekkimine ning põhjuslik seos käitumise ja tekkinud kahju vahel. Rahvusvahelised väärteod on jaotatud nende raskusest ja kannatajate ringist tulenevast kaheks: -‐ rahvusvaheliste kohustuste rikkumised, mille puhul tekib rikkujariigil vastutus vaid konkreetse kannatajariigi suhtes -‐ rahvusvahelise õiguse imperatiivnormidest tulenevate kohustuste tõsised rikkumised, mille puhul tekib rikkujariigil vastutus kõigi teiste riikide suhtes Kuidas näeb välja reaalne vastutus kõigi riikide ees?
❏ Tegevusetust saab riigile ette heita juhul, kui riigil oli õiguslik kohustus käituda teatud viisil, kuid ei teinud seda ❏ Hüvitise nõudmisel on olulised ka kahju tekkimine ning põhjuslik seos käitumise ja tekkinud kahju vahel ❏ Rahvusvahelised väärteod on jaotatud nende raskusest ja kannatajate ringist tulenevalt kaheks: - rahvusvaheliste kohustuste rikkumised, mille puhul tekib rikkujariigil vastutus vaid konkreetse kannatajariigi suhtes (99,9% rikkumisi lähevad just rahvusvaheliste kohustuste rikkumiste alla - näiteks,kõik lepingu rikkumised) - rahvusvahelise õiguse imperatiivnormidest tulenevate kohustuste tõsised rikkumised, mille puhul tekib rikkujariigil vastutus kõigi teiste riikide suhtes (eriline ja palju kitsem õigusrikkumiste kategooria. Tegemist on absoluutsete