Kui muutused on püsivad, kujuneb antud paigas välja uus kooslus ning teatud aja jooksul saabub uuesti tasakaaluseisund, nüüd juba uut tüüpi kooslusega. Juhul, kui muutused on ajutist laadi ja pühitingimused säilivad, taastub üldjuhul endine kooslus. Looduses leidub ka ökosüsteeme, mis on olemuselt tasakaalust väljas. Nt rabade ökosüsteemis ületab orgaanilise aine süntees lagunemise. Tänapäeval on suurimaks loodusliku tasakaalu rikkujaks inimtegevus, mis kutsub muutused esile enamasti kiiresti, mistõttu on paratamatu teatud liikide häving. Ökoloogilise tasakaalu muutusi ja koosluste asendumist muutuste tõttu nimetatakse subsessiooniks. Populatsiooni lained ökosüsteemis Kuna erinevad ajaperioodid (aastad), võivad erineda suhteliselt suurtes piirides, ei ole kõikidele organismidele igal aastal elutegevuseks optimaalseid tingimusi. Nt kui mingi liigi elutingimused on
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
annaabi.ee 
