kasutatud signaallampe juba pikka aega. Järgmine eneseskontrollisüsteemi põlvkond, mis kannab nimetust OBD 2, võeti kasutusele USA-s 1996 aastal. Kõige suuremaks uuenduseks on siin heitgaaside mürgisuse järgimine ja rikkekoodi salvestushetke parameetrite fikseerimise lisandumine. Suureks sammuks edasi oli ka diagnoosipistikute ja rikkekoodide standardiseerimine. Sõltumata autovalmistajast on üldise diagnoostestiga võimalik lugeda kõikide autode rikkekoodide arvu, rikkehetke parameetreid. OBD 2 euroopa versiooni hakati nimetama EOBD-ks. Muutus kohustuslikuks 2001.a ja diiselitel 2004.a. Sõidutsükkel ja testivahemik Heitgaaside mürgisust mõjutavad toimingud ja seadiste töö diagnoosimiseks peale olema autoga sõidetud piisavalt pikka aega ja eri sõidutingimustes. Kontrollib juhtplokk häire kordumist. Diagnoosimiseks vajalik läbisõitjaotatakse sõidutsükliteks ja testi vahemikuks. Seadiste järelvalve
sisend- ja väljunsignaalide loogilist sõltuvust jälgiv enesediagnoosi programm. Juhul kui mõne signaali parameetrid väljuvad lubatud piirkonnast või muutuvad ebaloogiliselt, loeb juhtplokk selle rikkeks, salvestab rikke parameetrid mällu ja süütab armatuurlaua näidikuplokis oleva rikke signaallambi. Tõsisemate rikete korral lülitub avariireiimile, millega on võimalik piiratud kiirenduse ja võimsusega sõita remondikohta. Mälust rikkehetke parameetrite lugemine on võimalik ainult läbi diagnoosipistmiku selleks otstarbeks valmistatud testriga. Mõnedel autodel on autojuhi täiendavaks informeerimiseks täiendatud näidikuplokki selliselt, et autojuht näeb hetkel sisselülitatud käigu tunnusmärki. 5. Juhtplokk Selles osas tutvume juhtploki ja enesediagnoosi tööpõhimõtetega. 5.1 Käiguvahetusprogrammid
annaabi.ee 
