nimekaime, eriti silmas pidades Fitzwilliami muuseumis Cambridge�is asuvat meistriteost �Puuviljavanik kakaduuga�. Siin esitletud teos, mille autor on signeerinud ja dateerinud �J. v. kesseL / 1655�, kuulub kunstniku umbes kolmek�mne tuvastatud t�� hulka. Tegemist on ��rmiselt lopsaka kompositsiooniga, mis laotub �le terve maalipinna, j�tmata �hku ei millelegi muule kui �ksnes tohutule �ksteise otsa seatud marjade, p�hklite ja puuviljade kogumile, mis n�ib oma rikkalikkuses otsekui l�hkevat. Samas ei puudu maalilt ka tollasele nat��rmordile iseloomulikud putukad, kelle kohalolu m�rgib osalemist kauni k�psuse ajalikkuses. Niipea, kui miski on loodud, hakkab see liikuma kaduvuse poole ja iga hetk ilust on kui ��rike hinges��m, kaalumaks k�simust elatud elust ja sellest, millele ja kuidas see kulutatakse. Kunstnik n�itab selle t��ga �limalt meisterlikku materjalitunnetust. V�rvide
millelt peegeldav valguse ja varju mäng oli vastavuses barokile omase maalilisusega. Selles 76 laadis kujundas A. Cano ( 1601-1667 ) Granada katedraali fassaadi ( teostatud 1703 ). 17. sajandi lõpuks aga kerkis esile puht-hispaanialik barokistiil, mida hakatakse selle looja, arhitekt J. Churriguerra ( 1650-1723 ) järgi nimetama tsurrigerismiks. Selles dekoratiivsuses ja rikkalikkuses vallandub Hispaaniale omane elurõõm ja taltsutamatus. Ollakse ükskõikne konstruktsioonide suhtes, toed ja talastik olid ainult raamiks rikkalikult kuhjatud ornamentidele, kõveratele ja väänlevatele vormidele, kummalises seoses antud taimemotiividele, mille plastiline voogavus tekitas maalilise kogumulje. Tsurrigerismi silmapaistvamaid näiteid on Salamanca raekoda ja selle ees asuv väljak ( 1720-1733, arh. A.
annaabi.ee 
