- 19 saj lõppu nimetati maailmas imperialismi ajastuks. - Maailma arengut mõjutas rahvusluse teke. (suurd rahvusriigid) - Suuremad ja tugevamad riigi tähtsustasid end teistest üle (sovinism ehk marurahvuslus). - imperalismi tagajärjel muudeti vähemarenenud maad imperjalismi tooraine baasideks - Arenenud riigid muutsid vähem arenenud maad oma toorainebaasideks (kolooniad). - euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialismi tähtis osa oli koloniaalimpeeriumide teke.
Saksamaal ei mõjunud, küll aga Itaalias. Nad nimetasid endid fasistlikeks. Majanduslik tõus: · Liikumised nõrgenesid majandus tugevnes. USA ettepanekule anti Saksamaale veidikene järgi kergendati reparatsioone ning nende tähtaegu. Peale selle anti veel laenu. Tänu sellele elavnes ka majandus peale Saksamaa ka veel kogu Euroopas. · Eriti kiireks läks majanduskasv Ameerikas, kus valitses lausa buum. Rikastuti ja tarbiti rohkem. Rikastumine aga tugines pigem soodsatele laenuvõimalustele, mitte tootlikkusele. Samas oli majanduse areng ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele. Majandust toetasid ka riikidevahelised keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks. Rahvusvahelised suhted: · Kuna majanduslik ja poliitiline olukord stabiliseerus, leevenesid ka välispoliitilised vastasseisud. 1925
Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritud varad (Venemaa keeldus) Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa vahel) taastati suhted, loobuti nõudmistest, Saksamaa sai kasutada Venemaa sõjatehaseid ja polügoone Locarno konverents (Ing, Pr, It, Belg, Pol, Tsehhoslovakkia, Saks vahel) sõlmiti Reini tagatispakt, millega kindlustati Saksamaale Versailles´is paika pandud piirid
10. USA 1920. aastatel majanduse areng, maffia tekkimise põhjused, kuiv seadus, majanduskriis, ,,uus kurss"; Roosevelt, Ameerika arenes sõjajärgsetel aastakümnetel kiiresti. Kasvas riigi üldine jõukus. Probleeme nähti alkoholis. Kehtestati nn kuiv seadus, `lõpp alkoholi tarbimisele Ameerika Ühendriikides). Selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia ehk organiseeritud kuritegevus. Rikastuti salaalkoholi toel ja suurendati märkimisväärselt enda mõju. Ameerika jäi siiski tuhande võimaluste maaks, kus ajalehepoiss või usina ööga tõusta miljonäriks. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929. aastal alanud majanduskriis ning sellega kaasnenud massiline vaesumine. 1932. aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Tema reformikava sai nimeks