(Raudsep jt, 1993) Kui Eestis peaks siiski tekkima vajadus fosforiidi kasutamiseks, siis tundub kõige reaalsem olevat Toolse maardla evitamine, kusjuures tuleks ära kasutada ka katendis olevad maarded (diktüoneemakilt, aleuriitne kivi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Rakvere maardlaga seonduvad keskkonna- ja mäenduslikud probleemid on tunduvalt keerulisemad, pealegi asub see täielikult Pandivere veekaitsealal. Aseri fosforiit on suhtelislt rauarikas ja halvasti rikastatav, Tsitre maardla asub Lahemaa Rahvuspargi piires. (Raudsep jt, 1993) Arvatavasti pole sellist Eesti firmat, kes lähitulevikus suudaks fosforiiti kaevandada. Lääne-Euroopa ja USA firmadel loodetavasti pole tehnilisi raskusi meie fosforiidimaardlate keskkonnaohutuks evitamiseks, kui neil oleks selleks ainult huvi ja tahtmist. (Raudsep jt, 1993) KOKKUVÕTE Fosforiit ehk oobolusliivakivi koosneb kvartsist ja biogeense päritoluga fosfaadist(Raudsep jt. 1993: 49)
10.1997: "Eesti riigil pole ei naftat, gaasi ega üldse mingeid hinnalisi loodusvarasid, mille abil kasvõi kitsas ülemkihtki saaks hästi elada." Selle kohta saab öelda vaid niimoodi: tegemist on Eestimaa mõnitamisega, tõe salgamisega. Täiendavalt tuleb lisada, et Eestis on ka rikkalik rauamaagi leiukoht Jõhvi lähedal (,,Eesti maapõuerikkusi", lk 37), kus rauamaaki rohkem kui pool miljardit tonni. Maardla asub vaid 5 kilomeetri kaugusel merest, lasund on kompaktne, maak kergesti rikastatav ja sisaldab keskmiselt 31,5% rauda. Puuduseks on asjaolu, et ilmselt pole tasuv lahtine kaevandamine, sest maagikihid algavad 100 meetri sügavuses. Kas ka rauamaak on meie strateegiline rikkus või mitte, pole praegu lõplikult mulle selge, kuid on teada, et enne sõda oli kaevanduse avamiseks projekt valmis ja laenurahadki valmis vaadatud. Küll aga on ilmne, et jutud üksnes sooraua olemasolust Eestis on hämamine, mis kisub
neist tähtsaim apatiit Ca5[PO4]3X (X on F või Cl), osal. anorg. radikaalid HO-, CO32- või O2- ja fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P 2O5) Fosforiidi üldvarud (uuritud) maailmas ≈ 50 miljardit t (ümberarvestatult P 2O5-le) fosforiidid moodust. üle 80% fosfaattooraine maailmatoodangust Fosforiit Eestis Varud üsna suured (prognoositud varud ≈ 800 milj. t P 2O5 järgi) P2O5 – sisaldus suhtel väike (6 - 14%), kuid kergesti rikastatav 1924 hakati kaevandama Tõenäoliselt tähtsaim Eesti maavara (praegu ei kaevandata) Rmt.: Eesti. Loodus. Koost. A.Raukas. Tln., 1995, lk 85–86 Geology and Mineral Resources of Estonia. Comp. and ed. by A. Raukas, A. Teedumäe. Tallinn 1997, p. 331–336. Inimorganismis levikult 5. kohal Inimkehas keskm. 1,5 kg fosforit, sellest ca 1,4 kg luudes ja hammastes, 130 g lihastes, 12 g ajus ja närvisüsteemis kuulub nukleiinhapete koostisse (pärilikkus)
annaabi.ee 
