2. Tööpinna konstruktsioonilt - varbsõelad, plaatsõelad, võrksõelad ja rullsõelad 3. Avade kujult – ruutavadega, ristkülikuliste avadega, pilusõelad e suure pikkusega ristkülikuliste avadega, ümaravadega ja kuuskant e kärgavadega 4. Tööpinna kujult – tasapinnalised ja silindrilised trummelsõelad 5. Tööpinna liikumise iseloomult – kiikuvad e güratsioonsõelad, vibrosõelad ja pöörlevad sõelad. 21. Rikastamismeetodid, nende kirjeldus. Rikastamismeetodid: 1. Mehhaaniline klassifitseerimine – toimub materjali osakeste jaotamine klassidesse nende massi ja kõvaduse alusel. Need seadmed on kasutatavad killustike klassifitseerimisel kui see on vajalik. 2. Õhk-klassifitseerimine – toimub osakeste jaotamine nende tera mõõtmete ja massi järgi liikuva õhuvoolu abil. Kasutatavad on need seadmed peamiselt väga peeneteraliste ja pulbriliste materjalide puhul. 3. Hüdrauliline rikastamine e pesemine -
Näitena võib esitada Andersoni ja Baird-Parkeri meetodit E. coli detekteerimiseks. Analüüsitava toidu lahjendatud suspensioon külvatakse trüptoon-soja agarile asetatud memb- raanfiltri ülemisele pinnale. Pärast neljatunnist inkubeerimist 37 ºC juures aseta- takse filter trüptoon-soja-sapi agarile ning jätkatakse inkubeerimist 42 ºC juures 18 tundi. Membraanfiltrite kasutamise negatiivseks küljeks on nende küllaltki kõrge hind. Rikastamismeetodid. Rikastamismeetodit kasutatakse kõige sagedamini juhtudel, kui proovimaterjalis arvatakse olevat väga väike kogus sihtmärk-mikroorganisme 36 või on proovis arvatavalt suures koguses teisi baktereid (konkurentsmikrofloora). Teatud juhtudel näevad metoodikad ette kaheetapilist rikastamist (tabel 3.2). 1. Eelrikastamine mitteselektiivsel söötmel, et võimaldada kahjustunud rakkudel taastuda. Toimub sihtmärk-organismide ja kõikide proovis olemasolevate mik- roobide paljunemine.
annaabi.ee 
