mitte. Süsteemi põhiüksused on liik, perekond, sugukond, selts, klass ja hõimkond. Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki-bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Protistide ökoloogilist tähtsust on raske ülehinnata, kuna nad moodustavad eukarüootide biomassist konkurentsitult suurima osa ja on atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad. Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad sugukonda, sugukonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riiki. Britmarii Kroon 9.klass
Maailmamere elustik ` Maailmameri hõlmab maakera pinnast 71% .Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfääri hapnikuga peamised rikastajad ja õhus leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja
· Hõimkond: Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Taimede süstemaatikat püüab soovituslikult reglementeerida Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri Koodeks (International Code of Botanical Nomenclature, ICBN), mille viimane versioon on St.Louisi Koodeks (St.Louis Code, 1999). Taimede ökoloogiast Tänu enamikul taimedest esinevale fotosünteesivõimele on taimed (koos fotosünteesivate bakteritega) peamised õhu süsihappegaasist orgaaniliste ainete tootjad ja õhu hapnikuga rikastajad. Seega asuvad taimed toitumisahelate alguses. Kuna taimedel üldiselt puudub võime aktiivselt ühest paigast teise liikuda, moodustavad nad ökosüsteemis kindla struktuuriga taimekooslusi (ehk mingi paiga taimkatte). Maismaa- taimekoosluses jaguneb taimestik vastavalt taimede suurusele ja kasvuvormile rinneteks. Taimed on väga olulised ka mullastiku kujunemisel. Vaata ka · Taimede loend · Botaanika mõistete loend · Eestis kaitstavate taimede loend · Taimeanatoomia
loomad ega seened, nimetatakse protistideks (ehk algloomad). Taimed, seened ning loomad tekkisid erinevatest ainuraksete eukarüootide rühmadest eelkambriumis (>542 miljonit aastat tagasi). PROTISTID Protistid on nii geneetiliselt kui ka välis- ja siseehituse poolest palju mitmekesisemad kui seda on taimed, loomad või seened, kunstlik üksus! Protistid moodustavad eukarüootide biomassist suurima osa. Atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad on protistid ja tsüanobakterid ookeanide fütoplankton produtseerib ligi 3/4 atmosfääris sisalduvast hapnikust. Elutsüklile on iseloomulik arengustaadiumide vaheldumine. Algstaadiumiks on sügoot, mille mittesugulisel jagunemisel tekivad vegetatiivsed vormid. Järgneb suguliste (haploidsete) vormide (isasja emasgameetide) teke ja uue sügoodi moodustumine. Tsüstide moodustamine on protistidele iseloomulik viis ellujäämiseks ebasoodsates tingimustes.
annaabi.ee 
