Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Õhurõhk-n õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Kiirgusbilanss-on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe
6. Peab võrdlema külma ja sooja hoovust, kuidas need mõjuvad ranniku kliimale, 3 punkti. 7. On kaks punkti kaardil, üks on Quito ja teine Chigago(?) ning siis on nende diagrammid(sellised nagu tv ül 11 lk 46) ning pead nende omadusi kirjutama vms.eeskujuks sobibki tv ül 11 lk 46, ainult et kaart on ka ja seal hoovused märgitud juurde ja laius kraadid. 8. Maakera joonis kus on ekvaator, põhja-ja lõunapöörijoon ning lõuna-ja põhja polaarjoon vaja märkida. + küsimus et kus on polaaröö-ja päev ning miks see tekib (vb oli ka küsimus veel et kus on 2 korda aastas päike seniidis). 9. On üks läänemere kaart, kuhu on märgitud soe ja külm front ja tsüklon või antitsüklon ning selle järgi pead 4 punktiga kirjeldama ilma tartus (taolised märgid nagu õp lk 95 ülemisel joonisel on need punased ja sinised kaared
kirjeldab sealset loodust; · iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; · tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvöönditele tüüpilised kliimadiagrammid, mullad, maastiku, taimed ja loomad; · toob näiteid looduslike tingimuste mõjust inimtegevuse võimalustele erinevates loodusvööndites; Mõisted: põhja- ja lõunapöörijoon, seniit, põhja- ja lõunapolaarjoon, polaaröö ja -päev, igikelts,taiga, stepp, oaas, alepõllundus, rändkarjandus; RAHVASTIK JA ASUSTUS · teab rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid ning maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid; · analüüsib kaardi abil etteantud riigi (sh Eesti) või selle osa rahvastiku paiknemist; · iseloomustab ja analüüsib jooniste, tabelite ning kaartide abil etteantud riigi rahvastikku ja selle muutumist;
annaabi.ee 
