24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Kartulitärklist kasutatakse näiteks kissellide valmistamisel. Tärklise saamiseks riivitakse puhastatud kartul, valatakse kaks-kolm korda veega üle ja lastakse läbi marli või sõela. Põhja settinud tärklis kuivatatakse. Saadud tulemust kutsutakse ka kartulijahuks. Töö käigus läbi viidud katse kirjeldus: - Võeti kahest kartulisordist (Anti ja Maret) 300 grammi kooritud kartulimassi. - Riiviti see peenikese riiviga. Kadu mõlemal sordil 100 gr. Mehaanne riivimisviis jättis 100 grammi ulatuses kartulilaaste riivimata. - Järelejäänud 200 grammine kartulimass lasti 3 korda veega üle. Järgnes tihedast sõelast läbi ajamine. - Põhja settinud tärklis kuivatati. - Tulemused: Sort Anti sisaldas kartulitärklist 59 gr ja sort Maret 69 gr. Joonis 1: sort Maret ja Anti, tärklis anumates
4.2. Vahutavuse uurimine Vaht määrab seebi juures ära selle, kui hea seep on, sest see seob endaga mustust ning koos veega uhutakse mustus inimese kehalt minema. Selleks, et uurida, kas kodus isekeedetud seep on parem kui poeseep, mõõtis uurimistöö autor erinevate seepide (eespool uuris autor nende koostist) vahutavust. Uuritavad seebid olid Tindi, Fa asia spa, Fa energizing sport, isekeedetud seep rapsiõliga ja isekeedetud seep kookosrasvaga. Selleks, et uurida seepide vahutavust, riiviti seep peeneks ning kaaluti sellest 0,1 g, sest väiksemat kogust ei saanud kättesaadavate vahenditega kaaluda ning suurema koguse puhul püsis vaht liiga kaua ning katse oleks läinud pikale. Mõõtesilindrisse pandi 0,1 g kaalutud seepi ning peale valati destilleeritud vett nii, et mõõtesilindris oleks 100 ml segu. Destilleeritud vesi võeti sellepärast, et seal ei ole soolasid, mida leidub kraanivees ning mis takistavad seebi vahutamist