hagita menetlus. PS järelvalve kohtumenetluses on üle 10 erimenetluse. Seadus ei kajasta hästi menetluste süsteemi. III Menetlusliigid Presidendi proaktiivne normikontroll: §4(2) ja §5 ja PS §107(2). Õiguskantsleri reaktiivne normikontroll: §4(2) §6 ja PS §142(2). KOV pädevusvaidlus: §4(2) ja §7 KOV põhiseaduslike tagatistega vastuolu. Kohtu algatatav normikontroll: §4(3) §9 §11(3) §14(2) + PS §15(1) lause2. – Asjasse puutuvus. Seda saab jagada kolmeks. Riivenormi puhul ja riigi tegevusetuse korral ja menetlusnormi puhul. Riivenorm- õiguse piiramine, kitsendamine, kahjustamine, kõrvaldamine, iga ebasoodus mõjutamine. Riivenorm tähendab seda, et see on kas käsu või keelu norm, mis piirab midagi. Riivenormi puhul on asjassepuutuvus järgmine. On määrav, kas normi säte on või oli kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. See on siis kui kohus peaks selle ps vastavuse korral teisiti otsustama kui selle PS mittevastavuse korras.
Sätestatud: PS § 15 lg 1 lause 2 ja PSJKS § 4 lg 3, §9, §11 lg 3 ja §14 lg 2 - kui tuleb taotlus PSJV algatuseks, tuleb taotlus Riigikohtu poolt kohe vastu võtta ! Probleemid konkreetse normikontrolli puhul: Asjasse puutuvus (ap): Kuidas algatada PS järelvalvet (selle võtmenormid): 1) riivenormi ap – tuleb kindlaks teha, kas leitud norm on kohtulahendi lahendamisel otsustava tähtsusega – Otsuse teooria – PS § 15 lg 2 (kohus kui kohtuvõim) ja § määravaks on see, kas kohus peaks normi kehtetuse korral 152 lg 1 (ei ole õige norm, sest me teame, et õigusakt on otsustama teisiti kui normi kehtivuse korral vastuolus PS-ga, kui Riigikohus on nii eelnevalt otsustanud)
annaabi.ee 
