metsades. 21 Anzelika Künnap Männikud katavad 35,0% Eesti metsamaadest ja männi kogutagavara osakaal meie metsade puidust on 31,8% (2007. aasta andmed). Kõige suurem on männikute osakaal maakonna metsadest Saare maakonnas (59,8%), järgnevad Hiiu maakond (48,3%) ja Harju maakond (47,7%). Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas (kvartalil nr 261) Riiupalus. Tema kõrgus 2000. aasta sügisel elektron-tahhümeetriga GTS 601-ga mõõtes oli 42,7 m. 24. augustil 2007 mõõdeti tema kõrguseks 43,3 m. On ka andmeid, et XX sajandi keskel raiuti Kõrgepalu kandis umbes 50 m kõrgune puu. Sõltuvalt maa viljakusest (boniteedist) on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja-aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel
rigensis; var. septentrionalis). Eestis moodustab riia © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 31 mänd kõige ilusamaid ja kõrgeima tootlikkusega männipuistuid eeskätt Kagu-Eestis. Kiirekasvulise puuliigina saavutab mänd viljakamatel kasvukohatüüpidel juba 70-aastaselt 30 m kõrguse, rabas kõrgub aga vaevu paarimeetrise puuna. Eesti ja ka Balti- ja Põhjamaade kõrgeimad männid kasvavad Järvseljal Riiupalus kvartalil nr. 261, kus sirgub mitmeid üle 40 m küündivaid mastimände (kõrgeim 43,3 m), vrd Oregonis ja Californias kasvav viieokkaline suhkrumänd (Pinus lambertiana) sirgub kuni 82 m kõrguseks ning samas kannab ka mändidest suurimaid käbisid, millede pikkus ulatub kuni 65 cm. Järvseljalt leiame ka Eestimaa mändide kuninga ehk Kuningamänni. Selle, umbes 360 aastase, puu kõrgus on 33 m, tüve ümbermõõt 340 cm, tüve maht aga 10,5 tm. Kõrgeid mände kasvab ka Paganamaal.
annaabi.ee 
