vajalikud täiskasvanuks saamiseks. Neil tuleb välja töötada oma isiklike käitumisnormide ja - väärtuste süsteem, saada majanduslikult sõltumatuks, luua ja alal hoida intiimsuhteid. Nad peavad õppima oma eluga toime tulema. Iga teismelise vanem püüab teha kõik selleks, et tema lapsest kasvaks õnnelik, end teostanud täiskasvanu. Kindel on ka see, et see pole kerge ülesanne. Märkamatult on pisike beebi muutunud pööraseks riiukukeks, võluv põngerjas morniks mossitajaks. Lastevanemate ees seisvatele probleemidele pole üheseid ja ainuõigeid lahendusi. Iga lapsevanem ja iga laps on ainukordne indiviid ning seepärast pole kasu üldkehtivusele pretendeerivatest lahendustest. Kui püüda enda ja lapse vahel toimuvat paremini mõista ning seda avardunud arusaamist oma vanemliku mõjukuse suurendamiseks ära kasutada, võib läheneda probleemidele märksa paremini ettevalmistununa
,,Tõde ja õigus" esimeses osas, kus autor kirjeldab, kuidas ümbritsevate inimeste sunnil võib muidu korralik ja heade kavatsustega tööinimene oma isikuomadused minetada. Pentaloogia algab Andrese ja Krõõda asumisega Vargamäele, kus mehel tekib omamoodi konflikt elunautlejast suurmaaomaniku Pearuga, kes hakkab oma pahelise iseloomu ja käitumisega suuresti mõjutama kõiki peategelasi ning tagatipuks muutub ka muidu töökas ja aus Andres õigust tõele eelistavaks riiukukeks. Tegelikult võib teose peategelasi pidada ka tolle aja või lausa tänapäeva inimese prototüüpideks, kuna nende iseloomuomadused ei ole sugugi eluvõõrad meie ühiskonnas. Alati leidub neid, kes üritavad kasu lõigata töökate inimeste heade kavatsuste arvelt ning pahatihti kohanevad sellise eluviisiga ka allasurutud, kes ei näe lõputul võitlusel mõtet. Ümbritsevatest inimestest, keskkonnast ning kujutlusvõimest mõjutatuna võib
Vähemtähtsate asjade puhul võidi kaasata ka väikegildi tähtsamaid tegelasi. Linnaelu fn-desse jaotamine oli täiesti tavapärane. Keskseks küsimuseks oli tuleohutus. Suurgild on olnud keskseks. Tihtilugu mitmeid kompetentsivaidlusi. Tihti tekkis opositsioon raele, sooviti linnavalitsemises rohkem kaasa rääkida. Samuti vaidlused suurgildi ja väikegildi vahel (väikegild oli jaotatud tsunftidesse, need kaklesid ka veel omavahel). Väidetakse, et 18. sajandil oli esimeseks riiukukeks olnud Tartu linn. Siin olevat olnud väga palju sisemisi tülisid. 18. sajandil tuleb üks täiesti uus nähtus, mis linna elanikkonnale tooni andma hakkab, on venelaste saabumine. Tekitavad probleeme, kuna leiti, et nad ei ole õigeusklikena väärikad inimesed. Vene riigile aga selle argumendiga vastu ei saanud. Tulevad vene käsitöölised. Olid igati põlatud, teisalt oodatud, kuna nad tõid teistsugust kaupa ja käsitööd, mida inimesed tahtsid.
annaabi.ee 
