võttis kähku mütsi pääst, tegi viipe sellega, püüdis kinni liblika. Liblikas on mütsi all. Väga paha olla tal, hakkas poissi paluma, vabakslaskmist nuruma: ,,Miks mind piinad, väike mees? Mul on paha mütsi sees. Lase välja lendama, siniõhku hõljuma!" Metsas (Soome lastelaulu järgi) Üksinda ma kõnnin metsas, ümberringi kuused, kased; orav istub männi otsas, linnukene siristab. Tiiti-riiti, tiiti-riiti, tii-tii-tii see linnukene laulab nii. Tiiti-riiti--tiiti-riiti--tii-tii-tii -- ta laulab nõnda õhtuni. Jänes istub põõsa vilus, reinuvader künka taga. Küll on metsas käia ilus! Linnukene siristab. Tiiti-riiti-tiiti-riiti, tii-tii-tii see linnukene laulab nii. Tiiti-riiti-tiiti-riiti-tii-tii-tii -- ta laulab nõnda õhtuni. Läbi metsa voolab oja, ojas kalad hõbedased. Kuuse ladvas linnupojad lõbusasti siuksuvad.
Lisaks kuulub eraõiguse alla majandusõigus, kaubandusõigus, võlaõigus, tööõigus, asjaõigus, perekonnaõigus.- st erinevad seadused, mis reguleerivad eraisikute elu. Kohtus jagunevad kohtuasjad kriminaalasjadeks ja tsiviilasjadeks. Kriminaalasjas süüdistatakse kohtualust kuriteos ja kohtualuse poolt ja vastu esitavad argumente advokaat (kaitsja) ja prokurör (süüdistaja). Advokaadi võib kohtualune ise valida, kuid prokurör määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses. Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu. Tsiviilasja puhul on tegu eraiskutevahelise vaidlusega (nt jagavad oma vara, solvanguid). Kohtule avalduse ehk hagi esitajat nimetatakse hagejaks ja süüdistatavat nimetatakse