Pestud, kuivatatud ja kestadest puhastatud m etsiku riisi terad on peaaegu musta v ärvi, tavalise riisi teradest pike mad, sageli 1 c m pikkused. Kuivanud teradelt e e maldub kest kergesti. Metsikul riisil on krobeline tekstuur ja tuntavalt sarapuupähklit m e enutav maitse. Metsikut riisi serveeritakse sageli linnuliha, uluki v õi kalaroogade k õrvale, kus riisi tume värvus ja tugev maitse loovad m e eldiva kontrasti. Seda sobib pakkuda ka iseseisva roane, se gatuna teiste riisisortide, käägiviljade, puuviljade või pähklitega. Ke edetud m etsik riis on populaarne ko mponent mitm ete roogade täidistes või kreppide val mistamisel. Metsiku riisi teri saab jahuks jahvatada v õi paisutada sa ma m o odi nagu lõheneva maisi teri. Metsik riis pole tavalise riisiga v õrreldes mitte ainult valgurikkam, vaid te mas leiduvad valgus on ka väärtusliku mad, sisaldades enam lüsiini. Metsik riis on väga kõrge toiteväärtusega teravili
koosneb kollastest ja valgetest terakestest. Rukkist valmistatakse helbeid ja kliisid. Jahuse ja pehme tuuma tõttu pole rukkist tangu võimalik valmistada. Kaerast saadakse kruupe, helbeid ja kliisid. Kaerahelbed jagunevad jämeda- ja peeneteralisteks. Esimesi saadaks tervetest (täisterakaerahelbed), viimaseid pikuti kolmeks tükeldatud tuumadest (kiirkaerahelbed, keevad ruttu pehmeks). Kaerahelbeid valmistatakse ka koos kliidega. Riisitangude valik on rikkalik, mis on tingitud riisisortide mitmekesisusest. Jagunevad kujult pikateraliseks (pikkus üle 6 mm), keskmiseteraliseks ehk ovaalseks (5,2...6 40 mm) ja ümaraks. Koostise järgi eristatakse klaasjat, poolklaasjat ja jahust riisi. Pikateralisemad sordid on klaasjasemad ning ümarad jahusemad. Töötlemise alusel võivad riisitangud olla kooritud (eraldatud välised kestaosad, pruuni värvusega),