arenguperspektiivide teemal ning erinevused lõid välja teemadel, mis kajastasid kahe riigi rahvuskultuuri ja tootmisspetsiifikat. Suurbritannias hakati samuti Delfi meetodit kasutama 1994. aastal, kui hakati valima rahvuslikke teaduslik-tehnilisi prioriteete. Kuid erinevalt Prantsusmaast ja Saksamaast, ei mindud jaapani kogemuse jäljendamise teed pidi (näiteks Prantsusmaal puudutati ekspertide küsitlemisel ka riisikasvatusega seonduvaid probleeme, mis näitab otsest jaapani metoodika kasutamist). Suurbritannia uus riiklik teadusliku poliitika prioriteetide kindlaksmääramise mehhanism sai nimetuse ,,Ettenägemine" (,,Foresight"). Nimetatud programm näeb ette tootmisega ühiste perspektiivsete turgude ja tehnoloogiate kindlaksmääramise 10-20 aastaks ning mitmeid üritusi, mis aitavad kaasa elukvaliteedi suurendamisele ja majandusliku kasvu kiirenemisele. Programmil ,,Ettenägemine" on kolm põhilist eesmärki:
kohaks intensiivse maaviljelusega tegelemiseks, riisi kasvatamiseks oli vajalik mingisugune lihtne irrigatsioon. Suhteliselt rikkalikke saake saadi üsna kergelt. Riis kodustati Aasia madalatel aladel, ei teata, kus ja millal see aset leidis. Riisi metsik eellane kasvas madalatel aladel Indiast Lõuna-Hiinani, samuti Vaikse ookeani saartel. Võimalik, et see kasvas algul taro põldudel umbrohuna, seejärel hakati seda omaette kasvatama. 1984. a kaevas Charles Higham varase riisikasvatusega tegelenud kogukonna muistist Khok Phanom Di´d Tai keskosas. Asulakoht paiknes ranniku mangroovisoode lähedal, väga soodne elukeskkond. Asustus seal 50002000 eKr. Muistis 5 ha, kultuurkihi paksus 12 m; nii asula kui ka matmispaik. Leiti erinevatest sortidest pärit riisi jäänuseid jm põllundusele viitavat materjali. Küsimuseks taas see, kas riis kasvas metsikult või seda juba kultiveeriti. Khok Phanom Di elanikud olid peamiselt kütid-korilased. Higham: