Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori- Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi. Künnis koosneb liivast, kruusast ja lubjakivi munakaist. Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir. Jõed on aeglase vooluga, kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala. Joonis 1. Valla paiknemise skeem 2. Valla piirid käesoleval hetkel Tori valla üldsuurus moodustab ca 5,87% Pärnumaa valdade pindalast. Vald piirneb Paikuse, Sauga, Are, Kaisma, Vändra ja Tootsi vallaga ning Sindi linnaga Pärnumaa valdadest ja Viljandimaalt Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõisa vallaga. Tänased valla piirid on sisuliselt endise Tori külanõukogu piirid. Joonis 2
sügiseti suurvee (Allilender, 1997). Üleujutus võib kesta mõnest päevast kuni mõne kuuni. Suurvee maksimum esineb tavaliselt jäämineku ajal (Allilender, 1997). Tavalistel aastatel hõlmab üleujutus ca 50 km2 suuruse ala, olles ühest küljest piiratud Kikepera rabaga, teisest küljest Kuresoo ja kolmandast Öördi rabaga.Viimase saja aasta jooksul on eriti suured üleujutused on olnud neljal aastal: 1923, 1931, 1951. ja 1956. Kõrgeim veetase registreeriti 1931. a. 25. aprillil Riisal 21,94 ja Aesoos 21,96 m ü.m.p. See põhjustas üleujutuse, mis ulatus 175 km2ni (Järvet & Karu 1999). Antud töös uuriti kaardianalüüsiga majandamise katkemisest tingitud maastikumustri muutust. Lähema vaatluse alla võeti Soomaa rahvuspargis Halliste luha mõlemal kaldal olev piirkond (joonis 1), mis administratiivselt jääb peamiselt Pärnu maakonna Tori valla Riisa külla; lisaks paarihektariline maatükk Viljandi maakonna Kõpu valla Tipu külast.
mõnigi soomlane või rootslane ihkab rahulikku ja tugevat ,,eestlast" oma koju kaasa võtta. Soomaa rabade vahel aastaid Riisa Rantsot pidanud Ande Arula peab raskeveohobust eriti südamelähedaseks abiliseks, sest lisaks turistide sõidutamise sobib loom hästi just selliste soiste alade hooldamiseks, kus traktoriga töötamine on võimatu. [1] Hetkel elab Ande Läänemaal Mõisakülas ja peab seal Ranna Rantsot, sinna kolisid ka Riisal olnud raskeveohobused. Seal hooldavad nad rannaniitusid ning puiskarjamaid. Sealne keskkond on hobustele hea ja Mõisakülas olemis ajal on sündinud palju uusi varsassid ja toodud juurde uus sugutäkkegi Eesti raskeveohobune on peale töö ja meelelahutuse vajalik loom ka keskkonna hoidmisel ja maastikupildi kujundamisel. [1] 3.1. Tõu kujunemine Eesti raskeveo hobuse tõug on aretatud kohaliku hobuse baasil kestva ristamise teel ardenni tõugu täkkudega
annaabi.ee 
