suurenenud. Fosfaadi kontsentratsioon pole 1978. aastast muutund. 9.3. Elupaigad (asukohast, põhja iseloomust või valgusest lähtudes), iseloomulikud taimed, loomad. Sellise erilise keskkonna asustamine on õnnestunud ainult piiratud hulgal liikidel, sest enamiku Atlandi ookeani ja Põhjamere liikide jaoks on soolsus liiga madal, mageveeliikide jaoks aga liiga kõrge. Sellegipoolest võib siit leida kõrvuti elamas mere- ja mageveeliike, kes on riimveetingimustega kohanenud. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp , liiva-uurikkarp. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate
vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad. Täielik veevahetus toimub umbes 30 aasta jooksul. Läänemeri on seetõttu kergesti reostatav. Läänemere riimvees elab suhteliselt vähe loomaja taimeliike, kuid see piiratud kooslus hõlmab ainulaadset segu mere- ja mageveeliikidest, kes on kohanenud riimveetingimustega. Liikide piiratud arv tähendab, et igal liigil on kogu ökosüsteemi struktuuris ja toimimises asendamatu roll. Üheainsa tähtsa liigi kadumine või võõrliigi lisandumine võib muuta kogu süsteemi. Elupaikade eristumine Läänemeres sõltub keskkonnatingimuste kombinatsioonidest: · merepõhja substraat (kivimilised omadused, setete sügavus ja koostis jne), · vee soolsus, · vee sügavus (valguse ligipääs), · vee liikuvus (segunemine, soojenemine)