suuremad probleemid organismide toitumissuhetes. 12 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 18. Kokkuvõte Läänemeri on osa Atlandi ookeanist, kuid moodustab omaette ökosüsteemi. Läänemeri on väga liigestunud sisemeri, mida ümbritseb mitu riiki. Ühe suurima sisemerena on Läänemere taimestik ja loomastik küllaltki väike, seda tingituna magedast riimveest, mis ei ole sobilik elukeskkond just paljudele organismidele. Ökosüsteemi, kui isereguleerivat süsteemi ei tohiks inimkäsi oluliselt proovida muuta, sest näiteks liigne kalapüük viib tasakaalust välja väljakujunenud populatsioonidevahelised toiduahelad, mis omakorda mõjutavad toiduvõrgustikke ning seejärel võib toimivast ökosüsteemist saada suur kaos. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Meri http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http://www.annaabi
Vahel harva leiame teisigi mereliste alade taimi, nagu rand-seahernes Suurjärve idarannikul ja lääne- mõõkrohi Piirissaarel. Ilma järveta neid taimi seal ei kasvaks. Ühtekokku on Peipsi suurtaimede uusimas nimistus kohatud 122 (1997-2006) kõrgemate taimede liiki; määratud on nitellopsis, üks mändvetika- ja kuus suurte niitrohevetikate liiki ning üks punavetikas. Huvitav on see, et suurvetikategi hulgas on sääraseid, mida oli seni Eestis leitud vaid riimveest: rohevetikas ja punavetikas. Taimeliikidest, mille esinemissagedus uuritud 77 Suurjärve ja Lämmijärve punktis oli 5%, leidus peaaegu kõikjal harilikku pilliroogu (u 83%) ning kaelus-penikeelt (u 79%). Ka varasematel aegadel on need kaks liiki kõige tähtsamad olnud. Umbes pooltest Eesti osas uuritud paigust leiti harilikku konnarohtu ja kamm-penikeelt. Sageli kohatavad on veel luigelikk, nõelalss, valge kastehein, kõõlusleht, vesikatk, vesikerss ja tarnad, eriti sale tarn. (J
annaabi.ee 
