universaalne lahusti, ta on võimeline lahustama rohkem aineid kui ükski teine vedelik. · Vesi adsorbeerib valgust väga tugevalt (see on tähtis fotosünteesivatele organismidele) (http://www.marinebiology.org) Merevesi on puhas vesi pluss lahustunud soolad ja gaasid. Merevee soolsus on keskmiselt 34-37. Soolsuse varieeruvus paiguti on tingitud erinevatest faktoritest nagu vihm, aurumine ja bioloogiline aktiivsus. Mereveed jagatakse soolsuse järgi: · 1-25 - riimveed · 25-50 - mereveed · üle 50 - ülisoolased veed Sisemerede soolsus on väga mitmekesine sõltuvalt sellest kui hea on sisemere ühendus avamerega. Näiteks Läänemeri on riimveeline veekogu, kuna tema veevahetus ookeaniga on üsna väike. (http://www.marinebiology.org & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Merekeskkonda iseloomustab üldine rezhiimi püsivus ja vähesed keskkonnategurite kõikumised. Tänu vee suurele
Kui jää katab veekogu on järve veemass jahtunud +4 kraadini. Kevadisel ja sügiselisel perioodil esineb lühike periood, kus kogu veemassi temp on +4 kraadi. (va troopikavetes) Vee koostis ja gaasireziim Soolsus ja osmootne rõhk. Olenevalt soolsuse sisaldusest jaotatakse veekogud mage-, riim- ja soolaseveelisteks. Soolast merevett on kõige rohkem, u 83,5% kõigist maakera vetest. Veekogude jaotus: 1. Mageveed (soolsus väiksem kui 0,4 promilli) 2. Riimveed (soolsus 0,4 kuni 30 promilli) Mikso-oligohaliinsed (0,4-5) Mikso-mesohaliinsed (5-18) Mikso-euhaliinsed (18-30) 3. Soolased veed (soolsus suurem kui 30 promilli) Eihaliinsed (30-40) Hüperhaliinsed (rohkem kui 40) Läänemere soolsus on keskm 6-7 promilli. Soolataluvusest lähtudes rühmitatakse organismid soolalembesteks e halofiilseteks ja soolapõlgavateks e halofoobseteks. Halofiilsed jagunevad püsi-ja kõigusoolalisteks
pinnaseid (Eestis palju). SO2 ja NOx reageerivad õhuniiskusega ja on sel teel happeliste sademete allikaks. Araali meri- Muutused veebilansis tõid kaasa soolsuse kasvu 9 ¹ 30 g/l. Kui järve ümber hakati kasvatama puuvilla ja vesi läks põllu niisutamiseks, vesi kadus, aurustus ja järv hakkas kokku kuivama. Soolased veekogud: 1. meri 2. epikontinentaalsed veed - sise- ja ranniku veekogud, millel käesoleval ajal puudub merevee juurdevool. 3. riimveed, kus merevesi seguneb magedaga (estuaarid). Soolajärved nt. Saksamaal, Poolas, Suurbritannaias, Austrias (maa-alustest soolaallikatest toituvad), Hispaanias ja Austrias- suurenenud aurumise tõttu. Kanadas ja USAs. Surnumeri. Soolsus kasvanud 100 aasta jooksul 200 à 340 g/l. Omapära seisneb suures broomi sisalduses (5,3 g/l). Evaporiidid - setted, kus väljasadenenud soolade kontsentratsioon kõrge. Org ained kipuvad akumuleeruma kuna halofiilsed mikroorganismid ei ole võimelised neid
annaabi.ee 
