aastatel. V. Luik, J. Kaplinski, H. Runnel, J. Viiding, A. Alliksaar. Paari luuletuse analüüs. Luule võimas esiletõus oli seotud 50ndate lõpu autoritega ja nende teostega (Kross, Niit, Smuul, Laht). 60ndate alguses meeletu luule buum (kirjutataxe, loetaxe). Toodi turule luulekogude kassette noorte autoritega (Rummo, Runnel, Kaplinski, Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel) õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, existeeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel pop: vabavärss (existeeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suutest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik. Tekkis uusi luuleväljaandeid "Väike luuleraamat", võeti ette ka E.aegseid autoreid, tõlgiti (20.saj luule, Onegin).
2. Kirjanduselu Eestis 1960.-1970. aastatel (kassetipõlvkond, stagnatsioon) Luule võimas esile tõusmine oli seotud 50ndate lõpu autoritega ja nende teostega (Kross, Niit, Smuul, Laht). 60ndate alguses meeletu luule buum (kirjutatakse, loetakse). Toodi turule luulekogude kassette noorte autoritega (Rummo, Runnel, Kaplinski, Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel). Õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, eksisteeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel popp: vabavärss (eksisteeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suurtest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik. Tekkis uusi luuleväljaandeid “Väike luuleraamat”, võeti ette ka eestiaegseid autoreid, tõlgiti (20.saj luule, Onegin).
annaabi.ee 
