,,Kaugelt koju tulles" isamaaline luuletus. Koidula kõneleb isamaa igatsusest ja mida tähendab kodumaa ja emakeel talle. ,,Oh armasta" armastus luule. Luuletuse peamõte seisneb selles, et tuleb armastada nii kaua, kui veel noorust on. Sõnadega tuleb ettevaatlik olla, sest teised võivad neid teisiti mõista isegi kui me südamest head tahame. Rühmitan ja analüüsin luuletusi vormitunnuste järgi: Luuletuste tüüpe on erinevaid. On vabavärsilisi e. riimitut luulet(,,Isamaa, usk, rahvas!", kui ka lõppriimilist(,,Palu andeks"). Enamasti on üks stroof 4(katrään) või 8 värssi pikk. Koidula kirjutas palju ballaade ja poeeme. Leian ja analüüsin erinevaid stiilikujundeid. ,,Halasta ja kannata" poeem Epiteedid: rõhutud ja valust koormatud süda; noored, rõõmsad, tihedad, nägusad kasepuud; kõverad ladvad; noored südamed; must rada. Isikustamine: rõõmsad kasepuud; elu lõhub südameid; valu käib ise teede peal.
17.sajandi teisel poolel oli valmikirjanik Jean de la Fontaine (1621-1697). Klassitsism oli end juba kindlustanud, selle algust peetakse 17.sajandi keskpaika. Tragöödiakirjanikest oli esiplaanil Pacine ja komöödiakirjanikest Moliere. Ametnike suunatud kirjandus, sest riik reguleeris, mida kirjutada ja avaldada võib. La Fontaine'le ei meeldinud see suunitlus. Siiski on tema kirjandus väga klassitsistlik, eeskujuks antiigikirjanuds, Aisopose ja Phaedruse eeskujul. Kasutas riimitut vabavärssi värsid ei ole korrapärased. Eriti satiirilises ja pilkeluules kasutatakse vabavärssi. On kirjutanud ka novelle. Valmid (loomateemaline) 1668-1694. On vabameelne, meeleline, põhiliselt koomiline, pilkav, vaba väljendusega. ROMAAN (renessanss 17.sajand) Boccaccio oli uusajal üks tähtsamaid romaane ("Fiammetta" (pihtimuslik lühiromaan)). Hiliskeskaja rüütliromaanid olid enne renessanssi. Siis "Gargantua ja Pantagruel". 16