neid ei ole seaduses reguleeritud). Eelleping (§ 33): 1) kohustus sõlmida leping tulevikus 2) tulevikus sõlmitava lepingu tingimused 3) põhilepingule ettenähtud vorm!!! vt nt AÕS § 119 lg 1 Eellepingu sisuks on kohustus sõlmida põhileping ning kuna eellepingu näol on tegemist tavalise lepinguga, järgnevad selle rikkumisele lepingukohustuste rikkumisega kaasnevad tagajärjed, mis on loetletud VÕS § 101 lg 1. Põhimõtteliselt tulevad eellepingu riikumise tagajärjel kõne alla lepingu täitmise ning kahju hüvitamise nõuded (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p3). Kui põhilepingut ei sõlmita, kuid eelleping on sõlmitud, siis ei ole tegemist veel eellepingu rikkumisega, seda saab järeldada VÕS § 14 lg 4 põhjal. Seega ei pruugi põhilepingu sõlmimata jäämine veel iseenesest olla iisavaks tõendiks eellepingu rikkumise kohta selles osas, kus eelleping ei määra täpselt tulevase põhilepingu tingimusi,
nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Seega on tühine töötaja töölepingus olev tüüptingimus, mis näeb ette ebamõistlikult suure leppetrahvi konkurentsipiirangu riikumise eest. § 5. Töötaja teavitamine töötingimustest (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised and- med: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 11 Riigikohtu 19. märtsi 2008. a otsus nr 3-2-1-6-08; Riigikohtu 23. mai 2011. a otsus nr 3-2-1-39-11. 12 Riigikohtu 23. mai 2011. a otsus nr 3-2-1-39-11.
annaabi.ee 
