sajandil olevat ~45. Peamiselt välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks haldusüksusteks – maakondadeks. Suuremaid maakondi oli kaheksa. Kesk-Eesti haldusüksuste puhul on ajaloolaste arvamused erinevad: ühed nimetavad neid väikesteks maakondadeks, teised arvavad, et tegemist on kihelkondadega. Maakondade nimede järgi nimetavad meie naabrid oma keeles Eestit: soomlastel on Viro, lätlastel Igaunia. Riikluseni Eestis muinasaja lõpuks ei jõutud. Välja veeti karusnahku ja vaha, vastu saadi hõbedat, pronksi, paremaid relvi jm luksuskaupa. Sõjaline tase. Kaitseehitistena rajati linnuseid. Põhiliseks väeüksuseks oli malev, mis moodustati maakonna ratsa- ja jalameestest. Relvastus koosnes odadest, sõjakirvestest ja sõjanuiadest, ülikutel olid ka kaheteralised mõõgad. Vaesemad mehed kasutasid ka vibusid ja nooli. Kaitserelvastuseks puust kilbid ja kiivrid, vähestel rõngassärgid
Muinasaja lõpul oli Eesti alal khk ~45. Khk-d omakorda moodustasid välisohu kasvades maakondi. Suuremateks ja rahvarohkemateks mk-deks olid Sakala, Ugandi, Virumaa ja Saaremaa, kus igaühes oli arvatavasti umbes 3000 adramaad (adramaa – ühe adraga üles haritav maa; ühe perekonna valduses olev maavaldus). Neist veidi väiksemad (1800 – 2400 adramaad) olid Revala, Harju-, Järva- ja Läänemaa. Kuigi kogu Eesti ala hõlmava riikluseni muinasaja jooksul ei jõutud, siis võis siiski märgata mk-de vahel teatud ühistegevuse tendentse. Henriku Liivimaa kroonika nimetab Raikkülas (Rapla mk) toimunud mk-de vanemate iga-aastaseid ühisnõupidamisi. Vastavalt piirkonna maastiku iseärasustele kujunesid välja erinevad külatüübid: sumbkülad Lä-, Kesk-, Põ-Eestis ja Saaremaal. Sellises külas paiknesid talud ümbritsetuna põldudest tihedalt koos ümber külatanuma. Ridakülad Ida-Eesti voortel
ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põlluharimine lõunaosas oli võimalik vaid niisutamisel, põhjaosas vajalik kuivendamine. Loodusvaradelt vaene: vaid savi ja pilliroog. Välismaailmale avatud. 4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta. Iv aastatuhandel eKr jõudsid riikluseni. Iga tähtsam linn moodustas omaette riigi. Riigid sageli üksteisega sõjas. Igal riigil oma kaitsejumalus, kellele pühendati ristküikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Kuningas oli eelkõige sõjapealik, talle kuulus ka kõrgem kohtuvõim. Vabad kodanikud- talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus rahvakoosolekul- riigivalitsemises kaasa rääkida. Hakati kasutama kiilkirja. Mesopotaamia suurriigid
annaabi.ee 
