pärandajaga sõlmitud leping, mille alusel seadusjärgne pärija loobub pärimisest (negatiivne pärimisleping). Seadusjärgse pärimise alused 1. sugulus – pärijateks võivad olla pärandaja alanejad, vanemad ja nende alanejad, vanavanemad ja nende alanejad sugulased 2. seaduslik abielu – koostatud abieluakt ning tõendatav abielutunnistusega 3. riikkondlus või kuulumine teatud kohaliku omavalitsuse elanike hulka–kui teisi seadusjärgseid pärijaid ei ole, siis on pärijaks pärandaja viimase elukohajärgne kohalik omavalitsus või kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, siis Eesti Vabariik. Seadusjärgse pärandamise eeldused: konkreetse isiku surm või surnuks tunnistamine; pärandvara olemasolu;
pärandaja ise ja tema alanejad) ning need kaks tüvikonda moodustavadki pärijate teise järjekorra ning lapsendatud on võrdsel positsioonil) pärijad. Neljandasse järjekorda kuuluvad pärandaja vanavanemad koos oma alanejatega (seega kokku 2. seaduslik abielu koostatud abieluakt ning tõendatav abielutunnistusega neli tüvikonda) jne. Alates teisest järjekorrast räägitakse siin aga ka kahest sugulusliinist - 3. riikkondlus või kuulumine teatud kohaliku omavalitsuse elanike hulka kui teisi seadusjärgseid pärijaid ei ole, siis on pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus emapoolsetest sugulastest ja isapoolsetest sugulastest.
annaabi.ee 
