Nii paljud erinevad keeled võivad inimestevahelise suhtlemise väga keeruliseks teha. Kas poleks parem kui kõik inimesed maailmas räägiksid sama keelt? Kogu inimkonna ükskeelsus oleks kindlasti üsna mugav. Enam ei oleks vaja mitmeid aastaid vaeva näha, et võõrkeeli selgeks õppida. Lisaks ajale hoiaks see ka palju raha kokku. Inimestevaheline suhtlus oleks palju lihtsam ja tihedam. Maailma eri riikitest pärit inimesed saaksid üksteisest pingutusteta aru. Ühes riigis paljude erinevate keelte korraga kasutamine võib kaasa tuua mitmeid ebameeldivusi. Tänu sellele võib tekkida soovimatuid arusaamatusi. See võib kaasa tuua ka inimeste ühiskonnaklassidese jagunemise. Näiteks oli eesti keel mitmel ajalooperioodil teisejärguline. Ametliku keelena ja kõrgema klassi poolt kasutati näiteks saksa või vene keelt. Eesti keele kasutajad kuulusid alamasse klassi
revolutsioonilise murranguga. Kuni 19.saj oli akraalühiskonnale näljahäda esmane mure. Inglismaa(17.saj II poolel) saavutas esimesena immuunsuse näljahädale luues vaestele sotsiaalabi andmise; toimus põllumajandus revolutsioon, tootlikus kasvas. Muu Euroopa(Lääs) vabanes 1840ndatel näljahädast. Soomes oli veel 1860ndatel, Venemaal 1891-92. Näljahädele aitasid lõpu teha nt kommunitaktsiooni edendamine, raudteede tulek, toitu saadi tuua kaugematest maaosadest ja riikitest, laevanduse areng ja rahvusvahelised turud kaubanduses. Samuti olid finantsreservid- magasite süsteem, riigid ja kogukonnad kogusid vilja tagavaris. Maaparandus, tõrjevahendid, sordiaretus, väetised, saadi võtta kasutusele vesiseid alasid ja muidu kasutuskõlmatuid alasid. Samuti kadus varauusajale omane külm kliima, Väike Jääaeg. Uued saavutused põllumajanduses ja kartul. teravilja kõrval tegi võidukäigu kartul. Kartul ja vili ei ikaldunud kunagi samal aastal
annaabi.ee 
