Prantsusmaa hakkas Saksamaa poolt tundma endale ohtu kuna Saksamaa sõjaline jõud oli suurenemas. Majanduskriisi ajal ei olnud elu lihtne ka mujal maailmas. Majanduskriis teravdas olukorda ka Kaug-Idas, kus väga sõjakaks oli muutunud Jaapan. Jaapan oli huvitatud saama kogu Aasia valitsejaks. Mina arvan seda, et kui pangad nii edasi jätkavad ja piiramatutes kogustes inimestele laene annavad, siis pole ime kui ühel hetkel tuleb majanduskiis, mis nii ühes riigis kui ka kogu maailma riikites poliitilisi pingeid tekitab. Laenud on suuremad kui tagatis ning kogu pangandus seisab üleval vaid ,,õhul". Majandukriis mõjutab nii inimeste kui ka riikide vahelist suhtlemist. Suurriigi poolt kehtestatud tollimaksud sisseveetavatele kaupadele tekitavad väikeriikides suuri pingeid, mis ainult süvendavad kriisi ja aitavad kaasa selle levikule üle kogu maailma. Pole siis ime, kui suurriigid, kasutates ära oma üleolekut, väiksematest oma sihtmärgi teevad ning üritavad
Maailma maakasutus: 27% on metsad, 20% on siseveekogude all , 19% on vähekõlbmatu maa, teed ja ehitised on 3% ja põllumajandusliku maad on 31%. See jaguneb kaheks: haritav (põllud,istandused) ja rohumaad, mida on 21%(heina-karjamaad). Enamik ehk 90% elab 10% maailma pindalast. Põllumajanduse osa SKT-st Bangladeshis 63%, Hiina 50%, Indoneesia 45%, Türgi 40%, Poola 28%, Taani 4%, Saksamaa 3%. Rikkamates riikites on väiksem,kuna parem tehnoloogia ja vastupidi. Põllumajandust mõjutavad tegurid Jagunevad kuueks: Kliima (temperatuur mõjutab taime liike ja sorte, mis seal kasvavad, niiskusolud taimed vajavad vett, mõned rohkem ja mõned vähem, kasvuperiood - mõned taimed tahavad kasvada kauem kui ainult kolm kuud), mullad ( viljakus viljakuse annab
annaabi.ee 
