14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? Poola ei saanud Leeduga läbi (riigid ei saanud üldse omavahel läbi) piiritülid. 15. Mis põhjusel loobus Eesti välispoliitikas 1930ndatel Inglismaale suunatud orientatsioonist Saksamaa kasuks? Eesti hoidis Saksamaa poole, ses see sai vastu Venemaale. 16. Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel? Eesti oli neutraalne riik, suhted olid teiste riikisega head va. Venemaaga (nõukogude Liit) 17. Vapsid- vabadussõdalased. Vaikiv ajastu- muudeti Eesti riigikorda. III põhiseadus- kehtestas presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatorlikud volitused. jõustus 1. jaanuaril 1938 Isamaaliit- organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935–1940. Kaarel Eenpalu- Pätsi autoriaalse võimu teostaja, peaminister. 18. Parlamentarismi kriis- pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju
Liit mis loodeti luua koostöös Soome, Läti, Leedu ja Poolaga, jäi loomata omavaheliste vastuolude tõttu, peamiselt tänu piiritülidele. Küll aga sõlmiti 1923.a. Eesti-Läti kaitseliiduleping. 15. Miks loobus Eesti riik 1930ndatel Inglismaale suunatud orientatsioonist Saksamaa kasuks? Eesti hoidis Saksamaa poolele, sest see sai vastu Venemaale. 16. Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel (seisund, liidusuhted)? Eesti oli neutraalne riik, suhted olid teiste riikisega head va. Venemaaga (nõukogude Liit) 17. mõisted: Vapsid Endised vabadussõdalased. Vaikiv ajastu Sai alguse peale K. Pätsi 12.03.1934. a. relvastatud riigipööret, millega lõppes ka demokraatlik kord Eestis. III põhiseadus Kehtestas 1938. a Eestis presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatrolikud volitused. (dekreedi õigus, õigus alustada ja lõpetada sõda) Parlament muutus kahe kojaliseks: 80-liikmeline riigivolikogu ja 40- liikmeline Riiginõukogu.
annaabi.ee 
